kurat mulle käivad närvidele feigid inimesed, kes tahavad, et sa ilmtingimata just nendele tähelepanu pööraksid!
või siis istuvad kooli arvutiklassis päevast-päeva reidis ja msn-is ja kommenteerivad kõva ja selge häälega meeste ülakehasid
"issand kui jube ümber pluus tal on!"
"siukse ülakehaga meest ma küll ei taha"
ja siis planeerivad oma deite nii, et kurat võtaks, kogu teaduskond teab juba sellest.
fakk juu ma ei taha teada midagi su eraelust!
mine koju!
ürita siis siin koolis veel arvuti taga tööd teha
või okei vaatame globaalselt-
ürita siis siin üldse olla nii, et keegi sulle pinda ei hakaks käima
teisipäev, 30. märts 2004
pühapäev, 28. märts 2004
see on olnud vaieldamatult üks parimaid (kevad)vaheaegu mu elus ja ma juba tunnen puudust nendest üritustest, mis alles hiljuti olid. tavaliselt ei juhtu seda enne paari nädala möödumist.
am i in too deep?
fakt on aga see, et liiga palju head viskab varsti üle
täna käisime kursakaaslastega Türisalu pangalt laskumas. see oli kaif!
üldse oli täna tore ja üllatavalt rahulik päev
am i in too deep?
fakt on aga see, et liiga palju head viskab varsti üle
täna käisime kursakaaslastega Türisalu pangalt laskumas. see oli kaif!
üldse oli täna tore ja üllatavalt rahulik päev
kolmapäev, 24. märts 2004
oma lemmikjooki oma lemmikkruusist rüübates, olles veetnud suurpärased päeva, õhtu, öö ja hommiku puhates kevadises Tartus, olles pidanud dieeti tublid 1.5 päeva mitte suutes loobuda alkoholist, olles teinud ära palju vesipiipu, olles veetnud palju head aega heade inimeste seltsis, olles suhteliselt rahul ei ole mul hetkel maailmale midagi öelda.
:)
:)
esmaspäev, 22. märts 2004
alati on nii, kui tegelikult on millest kirjutada ja on ka koht kuhu kirjutada, siis ei viiitsi.
aga täna käisin ma suvilas ja vanaisa juures külas. tekkis palju mõtteid. Päritolu, juurte kohta ja selle kohta, et lõppkokkuvõttes oleme me kõik oma vanemate ja vanavanemate lapsed ja mõnda asja ei saa muuta. Kas siis kui ma olen sama vana kui mu vanaisa praegu, olen ma samasugune? Ja miks inimesed oma armastust mõnikord nõnda naljakatel viisidel väljendavad?
Istusime vanaisaga elutoas ja rääkisime mingitest suhtelislt triviaalsetest asjadest, kuigi tegelik alltekst oli hoopis teine. rõõm jällenägemisest ja samas kartus, et ei näe üksteist niipea, sest elu on kuradima kiire. minul.
mõtlesin oma vanaema peale. tuletasin meelde, milline ta oli...ja paljusid asju enam ei mäletanudki. kurb. ja ma tunnen temast tegelikult siiani puudust.
elu on naljaks asi.
Mu enda elu areneb kiiresti- ülikool, töö, eraelu; tuludeklaratsioonid, esilinastused, vesipiibud, peod, kaisus ärkamised...
ja samal ajal muutub mõne inimese elu aina aeglasemaks iga päevaga...telekas, muldvana koer, lõugav raadio...
kunagi olen ma kah selline! ole mureta, me kõik oleme kunagi sellised!
ja me tegelikult armastame sind, kuigi ei oska seda alati arusaadavalt väljendada
aga täna käisin ma suvilas ja vanaisa juures külas. tekkis palju mõtteid. Päritolu, juurte kohta ja selle kohta, et lõppkokkuvõttes oleme me kõik oma vanemate ja vanavanemate lapsed ja mõnda asja ei saa muuta. Kas siis kui ma olen sama vana kui mu vanaisa praegu, olen ma samasugune? Ja miks inimesed oma armastust mõnikord nõnda naljakatel viisidel väljendavad?
Istusime vanaisaga elutoas ja rääkisime mingitest suhtelislt triviaalsetest asjadest, kuigi tegelik alltekst oli hoopis teine. rõõm jällenägemisest ja samas kartus, et ei näe üksteist niipea, sest elu on kuradima kiire. minul.
mõtlesin oma vanaema peale. tuletasin meelde, milline ta oli...ja paljusid asju enam ei mäletanudki. kurb. ja ma tunnen temast tegelikult siiani puudust.
elu on naljaks asi.
Mu enda elu areneb kiiresti- ülikool, töö, eraelu; tuludeklaratsioonid, esilinastused, vesipiibud, peod, kaisus ärkamised...
ja samal ajal muutub mõne inimese elu aina aeglasemaks iga päevaga...telekas, muldvana koer, lõugav raadio...
kunagi olen ma kah selline! ole mureta, me kõik oleme kunagi sellised!
ja me tegelikult armastame sind, kuigi ei oska seda alati arusaadavalt väljendada
reede, 19. märts 2004
neljapäev, 18. märts 2004
Sigade Revolutsiooni esilinastus-
palju noori, palju prominente, palju süüa juua, palju emotsioone.
tore!
aga mina olen haige. füüsiliselt...nohu ja muud toredad asjad...aga väljas on ilus ilm ja lapsed rõõmustavad ja hüplevad rõõmsalt hoides oma emmede kätt. Mina seisin bussipeatuses ja jälgisin üht sellist last ja üritasin meelde tuletada, mis tunne tal võiks olla, mis tunne mul kunagi oli, kui mina ilusal kevadpäeval rõõmust hüppasin...midagi isegi ähmaselt koitis-
all is not lost!
üks päev mõtlesin, et
FAILURE IS NOT AN OPPORTUNITY
aga samas võiks elu tsillilt võtta ja keskenduda mitte mingile suurele abstraktsele asjale (kunst vmt) vaid hoopis oma enda õnnele. On mul vaja mingit püüdlust ülla ent samas tundmata eesmärgi poole kui eraelu ja tervis sassis on?
dilemma
palju noori, palju prominente, palju süüa juua, palju emotsioone.
tore!
aga mina olen haige. füüsiliselt...nohu ja muud toredad asjad...aga väljas on ilus ilm ja lapsed rõõmustavad ja hüplevad rõõmsalt hoides oma emmede kätt. Mina seisin bussipeatuses ja jälgisin üht sellist last ja üritasin meelde tuletada, mis tunne tal võiks olla, mis tunne mul kunagi oli, kui mina ilusal kevadpäeval rõõmust hüppasin...midagi isegi ähmaselt koitis-
all is not lost!
üks päev mõtlesin, et
FAILURE IS NOT AN OPPORTUNITY
aga samas võiks elu tsillilt võtta ja keskenduda mitte mingile suurele abstraktsele asjale (kunst vmt) vaid hoopis oma enda õnnele. On mul vaja mingit püüdlust ülla ent samas tundmata eesmärgi poole kui eraelu ja tervis sassis on?
dilemma
esmaspäev, 15. märts 2004
eile: üks pidu sarjast "erilised ja megalahedad peod". Koos ühe mu lapsepõlvesõbranna ja ühe kalli inimesega (okei, olgem ausad, nad on mulle kõik omal moel armsad, aga...).
uni: 45 minutit
ärkamine: üks sarjast "elu ilusaimad ärkamised" :D mõned inimesed ON ilusad kui nad magavad
hommik: võte 8.00 raamatukogus
hilinesin? DUH!!! mul ei lastud minna.
teiste arvamus asjast: ei koti teiste arvamus eriti....kuigi ehk peaks. kui võtta arvesse karjäärivõimalused mandlina :P blah....
enda arvamus asjast: :D
...Võin olla päev läbi su kõrval,
võin helistada kaubanduskeskusest.
Võime kõõluda maailma serval,
võime rääkida tühistest asjadest...
uni: 45 minutit
ärkamine: üks sarjast "elu ilusaimad ärkamised" :D mõned inimesed ON ilusad kui nad magavad
hommik: võte 8.00 raamatukogus
hilinesin? DUH!!! mul ei lastud minna.
teiste arvamus asjast: ei koti teiste arvamus eriti....kuigi ehk peaks. kui võtta arvesse karjäärivõimalused mandlina :P blah....
enda arvamus asjast: :D
...Võin olla päev läbi su kõrval,
võin helistada kaubanduskeskusest.
Võime kõõluda maailma serval,
võime rääkida tühistest asjadest...
pühapäev, 14. märts 2004
neljapäev, 11. märts 2004
ma olen väsinud sellest kuradi jamast!
ja ma vihkan kui inimesed karjuvad üksteise peale ja lähevad närvi ja röögivad läbisegi. ja ma vihkan kui sa ronid tooli otsa ja hakkad oma kriiskava häälega kõigile oma arvamust kuulutama. ei koti, onju. ja ma vihkan seda, et ma vihkan seda kõike. sest tegelikult ma armastan teid hoolimata sellest, et te olete mulle kõvasti närvidele käinud. ainult tänu teie lapsikule käitumisele suudan ma inimeste lollustest üle olla ja säilida sellisena nagu ma olen. ainult teie idiootsustele olen ma lõpuks ennast leidmas.
olin
kuni keegi idikas otsustas. otsustas, et meid ei ole vaja
Kui ma ütleks, et mu maailm varises kokku, oleks see pateetiline. ma olengi pateetiline. mu maailm varises kokku.
okei, mitte täies ulatuses, mul on katuse pea kohal, piisaval raha et ära elada ja muud sõbrad ja kallid inimesed ja loomad. ja üldse on elu tegelikult ilus.
aga fakt jääb ikkagi faktiks,
mul on sitt olla.
ja ma tahtsin täna seda, mida ma ei tohi tahta, ainult selle pärast, et ei tohi. ja ma läksin uskumatult närvi ühe prominentse isiku juuresolekust. nõrk
aga tubli!
tsill, elu läheb edasi! mul kah! Märts on lõpuni ära planeeritud juba...
ja ma vihkan kui inimesed karjuvad üksteise peale ja lähevad närvi ja röögivad läbisegi. ja ma vihkan kui sa ronid tooli otsa ja hakkad oma kriiskava häälega kõigile oma arvamust kuulutama. ei koti, onju. ja ma vihkan seda, et ma vihkan seda kõike. sest tegelikult ma armastan teid hoolimata sellest, et te olete mulle kõvasti närvidele käinud. ainult tänu teie lapsikule käitumisele suudan ma inimeste lollustest üle olla ja säilida sellisena nagu ma olen. ainult teie idiootsustele olen ma lõpuks ennast leidmas.
olin
kuni keegi idikas otsustas. otsustas, et meid ei ole vaja
Kui ma ütleks, et mu maailm varises kokku, oleks see pateetiline. ma olengi pateetiline. mu maailm varises kokku.
okei, mitte täies ulatuses, mul on katuse pea kohal, piisaval raha et ära elada ja muud sõbrad ja kallid inimesed ja loomad. ja üldse on elu tegelikult ilus.
aga fakt jääb ikkagi faktiks,
mul on sitt olla.
ja ma tahtsin täna seda, mida ma ei tohi tahta, ainult selle pärast, et ei tohi. ja ma läksin uskumatult närvi ühe prominentse isiku juuresolekust. nõrk
aga tubli!
tsill, elu läheb edasi! mul kah! Märts on lõpuni ära planeeritud juba...
teisipäev, 9. märts 2004
hästi armas naistepäev :)
ja vastav teemaarendus:
-millest saab aru, et kevad on tulemas?
-nahk kuivab
:P
täna ignoreeris 2 Olde inimest mind täiega, ei tea miks? ehk samal põhjusel miks mina ei taha mõnikord Olde inimesi näha???
hmm.....intrigeeriv
Ja üks päev leidsin põhjuse, miks mehed on hakanud mind imelikult vaatama- KEVAD on tulemas.
rahu, onju!
ja liiga palju vesipiipu ei ole hea.
"...kein Traum ist zu gross..."
ja vastav teemaarendus:
-millest saab aru, et kevad on tulemas?
-nahk kuivab
:P
täna ignoreeris 2 Olde inimest mind täiega, ei tea miks? ehk samal põhjusel miks mina ei taha mõnikord Olde inimesi näha???
hmm.....intrigeeriv
Ja üks päev leidsin põhjuse, miks mehed on hakanud mind imelikult vaatama- KEVAD on tulemas.
rahu, onju!
ja liiga palju vesipiipu ei ole hea.
"...kein Traum ist zu gross..."
pühapäev, 7. märts 2004
tundub, et blogspot paneb juba peale 2. päeva pange. Oh vell, selle loo moraal on, et disaini ise oma logid.
ei viitsi
Sain eile õhtul järjekordselt ühe osa oma elust paika. Loodame, et see oli ka hea ja tasub end ära. või nii. Tore kui inimesed mõistavad või vähemalt teevad nägu, et repsekteerivad su elu. Peaks seda ise kah rohkem praktiseerima, ehk jäävad ka mõttetud tujulangused harvemaks.
Ja siis ma mõtlesin, et me elame süsteemide süsteemis. Või siis süsteemide süsteemituses. Et kõik igapäevaasjad käivad mingi süteemi järgi. Näiteks vaatasin trammi nr 2, mille peal oli suur POPi reklaam. See reklaam kujutab endast lustakaid joonistegelasi, onju. Aga tegelikult on nii, et keegi EMT marketingiguru uuris välja, et Eesti turul on täitmata lastekõnekaardi koht. siis ta läks oma ettepanekuga mingi juhi poole, kes moodustas töögrupi, mis töötas välja süsteemid ja kontseptsioonid, siis anti reklaamifirmale tellimus, reklaamifirma inimesed omakorda tegid oma visiooni jnejnejne. ja lõpuks sündisid need tegelased nii, et mõni vaene disainer, piinles kell 3 öösel arvuti taga, kaanis liitrite kaupa kohvi ja närvitses kavandite kallal kuni lõpuks mõtles mingid lillad monstrumid välja. Ja päris hästi tulid välja. AGA tavainimesed ei mõtle nendele "kaadritagustele inimestele", kes tegelikult kujundavad meie igapäevaelu, kujundavad neid reklaame, mida oleme sunnitud nägema, otsustavad, mida me ostame ja mis on in või out. Me oleme süsteemi loojad ja orjad. Vaatame tramme ja mõtleme, et issand kui värvilised ja toredad joonistused.
Ja siis ma käisin täna bussijuhte kaameraga kiusamas. Ja filosofeerisime natuke (mitte-bussijuhtidega), ja mõistsin, et olen tobe oma tujukuses. ja mõtlen liiga palju. ja et teistel inimestel võib kah OMA elu olla. või midagi sellist...
"...I am safe when
I am with you
I am warm when
You want me to
I'm am cured when
I'm by your side
I'm all right..."
ei viitsi
Sain eile õhtul järjekordselt ühe osa oma elust paika. Loodame, et see oli ka hea ja tasub end ära. või nii. Tore kui inimesed mõistavad või vähemalt teevad nägu, et repsekteerivad su elu. Peaks seda ise kah rohkem praktiseerima, ehk jäävad ka mõttetud tujulangused harvemaks.
Ja siis ma mõtlesin, et me elame süsteemide süsteemis. Või siis süsteemide süsteemituses. Et kõik igapäevaasjad käivad mingi süteemi järgi. Näiteks vaatasin trammi nr 2, mille peal oli suur POPi reklaam. See reklaam kujutab endast lustakaid joonistegelasi, onju. Aga tegelikult on nii, et keegi EMT marketingiguru uuris välja, et Eesti turul on täitmata lastekõnekaardi koht. siis ta läks oma ettepanekuga mingi juhi poole, kes moodustas töögrupi, mis töötas välja süsteemid ja kontseptsioonid, siis anti reklaamifirmale tellimus, reklaamifirma inimesed omakorda tegid oma visiooni jnejnejne. ja lõpuks sündisid need tegelased nii, et mõni vaene disainer, piinles kell 3 öösel arvuti taga, kaanis liitrite kaupa kohvi ja närvitses kavandite kallal kuni lõpuks mõtles mingid lillad monstrumid välja. Ja päris hästi tulid välja. AGA tavainimesed ei mõtle nendele "kaadritagustele inimestele", kes tegelikult kujundavad meie igapäevaelu, kujundavad neid reklaame, mida oleme sunnitud nägema, otsustavad, mida me ostame ja mis on in või out. Me oleme süsteemi loojad ja orjad. Vaatame tramme ja mõtleme, et issand kui värvilised ja toredad joonistused.
Ja siis ma käisin täna bussijuhte kaameraga kiusamas. Ja filosofeerisime natuke (mitte-bussijuhtidega), ja mõistsin, et olen tobe oma tujukuses. ja mõtlen liiga palju. ja et teistel inimestel võib kah OMA elu olla. või midagi sellist...
"...I am safe when
I am with you
I am warm when
You want me to
I'm am cured when
I'm by your side
I'm all right..."
laupäev, 6. märts 2004
Eile jõudsin taaskord veendumusele, et kui mul üldse peaks kunagi olema role-model siis on see Kukli.
Ja miks ei peakski.
Eile rääkis ta tööst ja ektreemolukordadest ja eneseületamisest ja millestki veel. Kuulasin ja mõtlesin, et (kurat! :P) see on täpselt siuke õige jutt! Ta räägib asjadest, millele ma olen tihtipeale mõelnud, ta formuleerib, defineerib ja räägib nad lihtsalt ja arusaadavalt ära. Pluss teeb ta meiega siuksedi asju!
Ta paneb isegi pohmas peaga poisid teegema tunnis asju, mida teised mehed ei teeks kunagi ka normaalses olekus! Ja füüsiline eneseületus on kirjeldamatult mõnus.
Ja valus.
Näiteks oled mingis X-raskes poosis, mõtled, et nüüd on küll surm, enam ei saa! Ja siis ta ütleb näiteks et tõmmake kõht kõvasti sisse, surge põlved põrandasse, tõstke kannad üles ja pange küünarnukid maha. Ja pea kuklasse!
Ja ma teen seda, teen rõõmuga, sest tahan teada, kui paljuks on mu keha võimeline ja kus tuleb ette see piir, kui enam lihtsalt ei saa.
Aga as far as I'm concerned, pole seda piiri olmas! ;)
Ja eile õppisime me rusikaga löömist seal tunnis :D
Ja miks ei peakski.
Eile rääkis ta tööst ja ektreemolukordadest ja eneseületamisest ja millestki veel. Kuulasin ja mõtlesin, et (kurat! :P) see on täpselt siuke õige jutt! Ta räägib asjadest, millele ma olen tihtipeale mõelnud, ta formuleerib, defineerib ja räägib nad lihtsalt ja arusaadavalt ära. Pluss teeb ta meiega siuksedi asju!
Ta paneb isegi pohmas peaga poisid teegema tunnis asju, mida teised mehed ei teeks kunagi ka normaalses olekus! Ja füüsiline eneseületus on kirjeldamatult mõnus.
Ja valus.
Näiteks oled mingis X-raskes poosis, mõtled, et nüüd on küll surm, enam ei saa! Ja siis ta ütleb näiteks et tõmmake kõht kõvasti sisse, surge põlved põrandasse, tõstke kannad üles ja pange küünarnukid maha. Ja pea kuklasse!
Ja ma teen seda, teen rõõmuga, sest tahan teada, kui paljuks on mu keha võimeline ja kus tuleb ette see piir, kui enam lihtsalt ei saa.
Aga as far as I'm concerned, pole seda piiri olmas! ;)
Ja eile õppisime me rusikaga löömist seal tunnis :D
Naljakal kombel kummitab mind Smilers "Käime katuseid mööda". Peaks vist vähem öösel kell kolm raadio Sky plusi peale sattuma.
Ärkasin kolmveerand 12 päeval.
Ja mul on metsik jalavalu ja ma väänasin oma varba välja ja käisin traumapunktis ja mulle sai osaks üks parimaid teenindusi hospidali ajaloos vist. Siiski ei saa ükski arstijuureskäik olla meeldiv. Aga see ei ole hetkel üldse oluline...
Ja mingil müstilisel põhjusel on mul mingi motivatsioonitus. Jälle. palun tehke mulle selgeks, mis mul viga on!
"...me ei näe teisi kihutamas ringi, meil on silmad ainult teineteise jaoks..."
Ärkasin kolmveerand 12 päeval.
Ja mul on metsik jalavalu ja ma väänasin oma varba välja ja käisin traumapunktis ja mulle sai osaks üks parimaid teenindusi hospidali ajaloos vist. Siiski ei saa ükski arstijuureskäik olla meeldiv. Aga see ei ole hetkel üldse oluline...
Ja mingil müstilisel põhjusel on mul mingi motivatsioonitus. Jälle. palun tehke mulle selgeks, mis mul viga on!
"...me ei näe teisi kihutamas ringi, meil on silmad ainult teineteise jaoks..."
neljapäev, 4. märts 2004
mõtlesin, et kurat!
meie ümber on nii palju ilusaid ja kordumaitud inimesi, aga me ei märka neid ja nemad meid. Tobe! Ja siis elad nende kõrval aimamata, et äkki on nad sinu hingesugulased deep inside või on neil sulle oma elukogmeusest midagi sellist öelda, mis su elu kergemaks teeb, aitab sul mingist kriisist välja tulla vmt.
kõige tobedam on muidugi see, et selline "elukorraldus" on täiesti normaalene ja sinna ei saagi midagi parata. saab ainult loota, et ühel ilusal päeval te märkate üksteist ja loodetavasti on teil sel hetkel tuju üksteisega suhtlemiseks :)
meie ümber on nii palju ilusaid ja kordumaitud inimesi, aga me ei märka neid ja nemad meid. Tobe! Ja siis elad nende kõrval aimamata, et äkki on nad sinu hingesugulased deep inside või on neil sulle oma elukogmeusest midagi sellist öelda, mis su elu kergemaks teeb, aitab sul mingist kriisist välja tulla vmt.
kõige tobedam on muidugi see, et selline "elukorraldus" on täiesti normaalene ja sinna ei saagi midagi parata. saab ainult loota, et ühel ilusal päeval te märkate üksteist ja loodetavasti on teil sel hetkel tuju üksteisega suhtlemiseks :)
Tellimine:
Postitused (Atom)
