ma olen väsinud sellest kuradi jamast!

ja ma vihkan kui inimesed karjuvad üksteise peale ja lähevad närvi ja röögivad läbisegi. ja ma vihkan kui sa ronid tooli otsa ja hakkad oma kriiskava häälega kõigile oma arvamust kuulutama. ei koti, onju. ja ma vihkan seda, et ma vihkan seda kõike. sest tegelikult ma armastan teid hoolimata sellest, et te olete mulle kõvasti närvidele käinud. ainult tänu teie lapsikule käitumisele suudan ma inimeste lollustest üle olla ja säilida sellisena nagu ma olen. ainult teie idiootsustele olen ma lõpuks ennast leidmas.

olin

kuni keegi idikas otsustas. otsustas, et meid ei ole vaja

Kui ma ütleks, et mu maailm varises kokku, oleks see pateetiline. ma olengi pateetiline. mu maailm varises kokku.

okei, mitte täies ulatuses, mul on katuse pea kohal, piisaval raha et ära elada ja muud sõbrad ja kallid inimesed ja loomad. ja üldse on elu tegelikult ilus.

aga fakt jääb ikkagi faktiks,

mul on sitt olla.

ja ma tahtsin täna seda, mida ma ei tohi tahta, ainult selle pärast, et ei tohi. ja ma läksin uskumatult närvi ühe prominentse isiku juuresolekust. nõrk

aga tubli!

tsill, elu läheb edasi! mul kah! Märts on lõpuni ära planeeritud juba...