mõtlesin, et kurat!
meie ümber on nii palju ilusaid ja kordumaitud inimesi, aga me ei märka neid ja nemad meid. Tobe! Ja siis elad nende kõrval aimamata, et äkki on nad sinu hingesugulased deep inside või on neil sulle oma elukogmeusest midagi sellist öelda, mis su elu kergemaks teeb, aitab sul mingist kriisist välja tulla vmt.
kõige tobedam on muidugi see, et selline "elukorraldus" on täiesti normaalene ja sinna ei saagi midagi parata. saab ainult loota, et ühel ilusal päeval te märkate üksteist ja loodetavasti on teil sel hetkel tuju üksteisega suhtlemiseks :)