Vahel tahaks nii palju asju korraga öelda, et lõpuks jääd lolli näoga seisma, ilma et suudaks midagi mõistlikku neist miljonitest variantidest valida. Ja punastad vastu.

Ja vahel oled tahtmatult sunnitud panema kedagi teiste ees piinlikusse olukorda selleks, et sa saaks aru, et tema käitumine on vale ja teisiti reageerides tegutseks sa enda soovidele ja eneseväärikusele vastu.

Ja vahel avastad, et inimesed, kes on sind õpetanud ja hinnanud, ei saa ise samades valdkondades ja olukordades alati hakkama. Ja siis on natuke kurb. Ja mõtled, et kelle õpetussõnu siis õigupoolest järgida. Kui üldse

Ja vahel tulevad asjad uuesti meelde ja vahel ei julge asju teha ja vahel tehakse tuju sama asjaga nii uskumatult heaks ja vahel samaga p***ks.

Ja vahel...kirjutad oma peidus tunnetest poolanonüümselt internetti. Sest muidu ei julgeks ju.
Jobu

krapkrapkrap tegi arvuti ja MSN läks tööle
oi kui hea on kodus tööd teha!!!
ülemused ei sega, telefonid ei helise, tööülesandeid ei tule pidevalt juurde, kohvi ei ole vaja keeta ja lõunapausile saad kiirelt ja tõhusalt minna siis kui tahad. ja süüüa seda, mida ise tahad.
Nii et haige olemisel on ka oma väga tugevad plussid!

Family guy'st noppisin eilse päeva killu-
Lois: "Argh....what's that smell?!"
Brian: "It's either bad meat or good cheese!"

J! Frau reežis is back!
Aga tead, ma arvan, et mõnedel inimestel on lihtsalt raskem koostööd teha tiimis kui teistel ;)
Et nendega tuleb kuidagi eriti osavalt ümber käia ja mitte lasta end häirida. ma küll tõesti ei kujuta ette kuidas :P
BE there

täna on jälle selline päev, kus ma teen nägu, et teen tööd.
sest haigena olles ei tohigi tööd teha tegelikult. siis tulebki nägu teha ja mõelda välja viise, kuidas igast kohustustest eemale hiilida ja asju delegeerida.
muidu tavaliselt ei oskagi teistel abi küsida, aga näe vajadus pühendab abinõu.
ja ma siiralt tänan kõiki, kes on mulle lahkelt vastu tulnud.
4 pool tundi veel.
ei tegelt on 2 nädalat veel ja see teadmine ei motiveeri ÜLDSE. ainus lootus on see kolmas nädal, mis tuleb peale seda kahte. peaks vaid vastu selle aja. siis luban, nagu ikka luban, et olen hea ja pööran enda heaolule hästi palju rohkem tähelepanu. päriselt.

ma arvan, et hedonism võiks mulle sobida küll.
käisin nädalavahtusel plektrumil ja uskumatult tore oli. Noh välja arvatud see, et ma tundsin ennast tõelise alkohoolikuna, kuna M oli autoga ja jõi õhtu läbi kooolat jääga.
Aga hästi palju tuttavaid ja elektrot ja "elektrot"(see, mis ei ole hauss, aga on ikkagi hea ;) ja esimese kursuse tudengite tüüpiline halturtšik, mis tõi natuke nostalgiatki hinge. Hea oli. Isegi vanadvanad tuttavad olid seal ja olid head :)

Aga täna, nagu esmaspäeviti viimasel ajal kombeks, käisime kinos. "Müümise kunst" tekitas ägeda arutelu ja paksu pahandust. Usk olevat nimelt idiootne nähtus.

jupjup. usk muusikasse?

I can't wait for the weekend to begiin....
ja mu teine lemmik-
make love and listen to the music...you've got to let yourself gogogogoooooo...
väga "vanaaegselt seksistlikult dinosauruselik" lugu, nagu ütleks Onu Raivo ;)
aa..ja muidugi täiesti uus avastus
www.myspace.com/hotchip ja "Over and Over"
underunderunderunderunder and under, the spell of repetition really is on you

Iga kord kui ma ühte konkreetset lugu kuulen, tekib mul sellest seest soe tunne ja igatsus. Suur ja soe ja samas piinav igatsus ühe pealtnäha vähetähtsa minevikuhetke järele. Hetke järele, kus olime Tartus ja oli semi-talv(siuke tüpiline detsember) ja sõime kuskil juustusuppi vist...Aga eks õnn ongi vist väikestes asjades ja oskuses neist rõõmu tunda.

Aga see lugu, kurat, jääb alati põhjalikult kummitama päevadeks!

vägaväga hea oli mondis täna. kuigi ma ei ole oma olemuselt eritline mondi fänn ja tõttöelda tekitab see materjalis orineteerumise protsess mus pigem paanikat kui rahulolu.

aga täna oli hea. vbla selle pärast, et see ei olenud minu materjal, või selle pärast, et ma pole ammu olnud mondis, aga tõenäoliselt ka selle pärast, et Joa tänaval ei levi jätkuvalt Tele2 ja internetti ma kah eriti akiivselt ei kasutanud. Bliss! ei mingit administratiivset tööd.

Aga eile sai minust, vanast teefännist, taas kord keskpärane kohvijoodik. mage mandumine

ja poliitika ei koti mind jätkuvalt absoluutselt. "F" möödus taas minuteid lõpuni lugedes. isegi siivutud teooriad poliitikute kohta ei tee seda tundi põnevamaks

ei tea mis küll homne päev tooob...oh seda põnevust. ei, ma ei viitsi end koormata mõtetega keerulistest inimestest. las koormuvad ise.

ja reedel...õujee xD

eile tassis M kummirelsi ja nentis seejuures rõõmsalt, et vahel on hea ka päris tööd teha.
oo...ma olen NII nõus!!

kell on 19:29 ja tööpäev läppariga kestab ööni. õnneks istun homme mondis, päris tööle veidigi lähemal.

stop the nightmares

ükskord suve lõpus sõitsin suvilast tagasi Tallinna. Seekord mööda seda mereäärset teed, mis on veidi pikem, aga ka ilusam, kui Keile tee. Oli hämar ja maagiline, sest kuulasin Mum'i, mis kunagi kogemata sattus ipodi ja mida polnud kunagi varem kuulanud.
See oli üks neid maagilisi öiseid sõite. kus oled sa ja on su mõtted ja tunded ja kus usud siiralt, et kõik on siiski veel võimlik ja sinust saab kord ilus ja hea inimene. tol hetkel ma mõtlesin, et sügis on veel kaugel ja seda kaugemal talv ja salaja lootsin, et äkki jääb seekord ehk see tulematagi.
Ega midagi erilist tol õhtul juhtunudki, jõudsin linna ja arvatavasti läksin järgmisel hommikul tööle.

täna kuulan jälle mumi. aga lootus ilule ja õnnele on minust kuskil väga palju kaugemal kui siis, suve lõpus. Eilne päev, mis tipnes julma piinamisega televisiooni otseetris ja väidetavalt minu esimese skisofreense nägemusega ei olnud just kõige kergem. Nagu arvata võis, nägin unes sürrealistlikke õudukaid. ja täna ei taha ma tööd teha. valetan inimestele telefonis ja loodan, et sellest midagi halba ei juhtu, ja keegi selle tõttu haiget ei saa.

täna ei ole lihtsalt päris SEE päev.

Mojito
J!!!!
See pilt on ekstra sulle. Kui lugesin su blogist mojitodest ja palmidest....noh, siin see on ;)
ei ole just kõige ilusam pilt ja võiks väita, et mõni kehaosa on ilmselgelt ülevalguses...aga mojito it is :)

kell võiks olla juba pool kuus
...siis ma teeks näo, et ühiskond vajab mind mujal ja lükkaks sujuvalt kõik põlevad tööülesanded sujuvalt homse peale ja tõmbaks siit lihtsalt jee. las põlevad omaette.

ja kui tuju oleks, siis viiks isegi oma auto pessu. ja sööks päevas korragi sooja toitu. (kabanossid ei loe)