nii. täna defineerus elutõde number 3:
----3-----
kui sul on paha (olla või tuju), siis pane selga võimalikult mugavad ja ilusad riided. läheb paremaks.

kavatsen täna jälle rakendada.

aa....muide, kui huvitab, siis elutõde nr 1:
----1----
pissihäda läheb ajaga ainult suuremaks

ja number kahte ma lihtsalt ei mäleta :)

ja märksõna siia juurde:
watch out what you wish for

tänane tarkus saigi otsa.
lähen loon natuke :/

kunagi ammu:

"Õhtuks oled sa raudselt armunud!"
jah. aga paraku eksis ta subjektiga

ma ei teagi, miks mul see seik meelde tuli.
sügisene õrn masekas tuleb vaikselt
varsti peab käivitama plaani talve üleelamiseks- nädalas vähemalt üks väärtfilm ära vaadata kohustuslikus korras.

On seda veel?

väga häiritud film oli täna. Oldboy. väga häiriv indeed.
üldse on kuidagi häiritud olemine.
mis siis juhtub, kui näed enda ümber märke ja ilminguid, mida ei taha näha, mis vihjavad alateadlikule suhtumisele. suhtumise muutumisele õigupoolest. ja sa annad endale aru, et neis ilminguis oled osalt süüdi sina ise.
ja arvata võib. ma ei ole väga lihtsa iseloomuga inimene, hoolimata sellest tahaks, et kõik oleks hästi ja inimesed oleks õnnelikud. aga juu vist alati nii ei saa, sest inimesed on ju lõppkokkuvõttes erinevad ja väärtustavad erinevaid asju ning prioriteededki on erinevalt paigas. näiteks on mõnel materiaalsed huvid tihtipeale üle teistest asjadest. ma ei too siinkohal näiteid. Raha on tähtis, vist on alati tähtis olnud. Aga minu jaoks mitte kõige tähtsam.
vahel on tunne, et ma ei kuulugi siia(see on siuke jutt, mida tavaliselt teismeeas kirjutatakse). ja et inimesed ei mõista mind. mu tõekspidamised on kindlad, ent tundub, et neid jagab vaid kimbuke inimesi. kui sedagi. ja suht raske on olla üksik maailmaparandaja peamiselt materialistlikus maailmas.
ja siis on veel õpetatud arusaamine, et kui sind midagi häirib, siis muuda ennast, mitte teist. muuda oma suhtumist ja siis on parem olla. aga nii ei saa. ei saa kogu aeg muutuda, siis ei olegi sind ennast olemas. vähemalt ei ole ma laidnud viisi, kuidas pidevalt muutudes jääda iseendaks.
kas selleks, et suudaks veel aastaid on vaja allavandumist? või lihtsalt veidi tolerantsemat suhtumist? või kompromisse? lõputuid kompromisse? tunnet? veendumust selle õigsuses?
või hoopis mitte?

ja ärge vaadake häirivaid filme, nad ei aita sisemiste rahutuste vastu.

Pale, Serbia, 1993:
It was so cold that ice was actually dripping from my nose. The camera felt like a dead weight, numbing my shoulder. Inside the building I could see people enjoying hot tea. It had been eight hours since my last warm moment, eight hours out here in the stinging cold and I was getting desperate. Finally the man I was waiting for stepped outside. "Sir, can we ask you a question for American News?" filled with relief I aimed the camera at his face, ready to roll. "Fuck off", he replied as his security man roughly shoved me aside.
Split, Croatia, 1994:
The military Hercules was waiting at the far end of the runway. I could barely see it, the heat waves from the scorching asphalt were blurring my sight, making the plane look like a mere mirage. Nobody to give me a lift, I would have to walk. Rucksack on my back, camera case and tripod on right shoulder, camera on the left. Estimation: 60-70 kilos. Distance: one kilometer. Temperature: 38 Celsius. Duration: For Ever.

Suffering, frustration and despair, these are just some of the things cameramen go through on a daily basis. The above are only two examples of en endless stream of miserable memories I have connected to my noble profession. Getting that one picture, that one quote often means going through hell. Yet despite all this, the amazing thing is that cameramen continue doing what they are doing. And even more amazing: that many more aspire to join our ranks.

Tahaks avameelselt kirjutada siia.
nagu siis, ammu-ammu, eelmise aasta kevadel.
Siis kah ei saanud, aga ma kirjutasin ikka.

Ülipõnev võistlusmäng
naljakas, kell on 6:15hommikul ja ma olen olnud umbes 24h üleval ja teinud asju ja ainuke, telekanal, mis siia ruumi oma pilti transleerib sellisel kellaajal on mingi rootsi nonstop uudistekanal.

Aga väljas on päike ja värske kaste on maas ja esimesed bussid on juba liikvel ja vist on laupäev, ehk see päev, kus võiks tööd mitte teha vaid peesitada rannas ja promeneerida kuskil promenaadil.

Siiski on sellistes magamata varahommikutes oma võlu ja see teeb hetkel ülimat rõõmu :)

Suurlaagri avapidustused mingites sürrides rõivastes mingi sürri tseremooniaga, mingid sürrid inimesed, aga päris lõbus tundub olevat. Paljulubav igatahes....

telefonihelin

Mina:MÖh???

ärkan

Telefon: "Tere A, mina olen T, ega sa ei maganud?"
Mina: "erm.....(no kuidas sulle nüüd öelda, et magasin ja mul jäin uni katki just kõige põnevamas kohas???)...noh... natuke jah"
Telefon: "Tere A mina olen ikka veel T. Kell on 12:30 ja täna on neljapäev"
Mina:"mhmh(ÄÄÄÄÄ waddafakkk!!!) "
Telefon: "täna on neljapäev, kell on ikka veel 12:30, ja päike ei paista"
Mina:"mhmh(okei, OKEI!!!! ma sain aru juba!)"
Telefon: "blablabla BLaBLa bensiin blablabla bllllaaaaa blalba raha blabla bla 10 min(räägib, et tangib mu auto bensiini täis ja annab kätte ka palga!)"
Mina:"(õujee!)mhmh"

Äge!!!
votnii võiks alata nii mõnedki hommikud! :D
nüüd tahaks veel, et keegi mulle hommikusööki pakuks ja SPAsse viiks.
blah

nii, üks mu suvistest tegemistest on võtnud treileri kuju.
ehk siis keemia tudengitega sai natuke tudengifilmi tehtud.
mina operaatori rollis.

----->>>> http://macaivar.pri.ee <<<<-------

treiler on sel kah.
eks näis, mis see terviku montaazh endaga kaasa toob :)
kui hästi läheb, siis sügisel tudengifilmil näeme!

Anka
linnahipi & D.O.P.

Harri on pätt :)

Naljakas. Viimasel ajal, eriti Jack Johnsonit kuulates, on tekkinud isu minna ameerika suurlinna ja seal inimeste ja majade massiivide vahele ära kaduda ja niisama luusida hingates sisse seda imalat haisu mida reeglina nimetatakse luuleliselt suulinna lõhnaks.
veider isu.

Kõigile naistele on ülim kompliment, kui teda tahab korraga mitu meest.
Ainus küsimus on selles, mitu neist tahab teda kauemaks kui üheks ööks?

on olemas mitut sorti pidusid.
Näiteks siuksed, kust ärgates kirud ennast maa põhja ja kogu järgneva päeva uitad hulludes süümekates ja hirmudes ringi. uitad ja kardad/anud, et telefon heliseks
siis on siuksed, mis on siukesd noh, so-so, et oli nagu pidu, aga ei olnud kah. siuke...keskpärane
veel on head Laia-peod, või tegelikult lihtsalt siuksed peod, kus tekib mingi hea atmosfäär ja sa tunned, et kogu see grupp inimesi tantsib ja tunneb ühes rütmis.
Siis on peod, kuhu lähed ilge ootusega, et NÜÜD juhtub midagi SIUKEST. tavaliselt on need peod ühed suured ebaõnnestumised. on ka erandeid muidugi.
ja siis on muidugi veel siuksed peod, kuhu lähed teatud ootustega ja saadki selle, mida tahtsid.
Mina läksin endale sisendades, et kõik läheb hästi. ja läkski. Sünnis ja samas lõbus ja meeldiv seltskond ja koju jõudsin alles 5st ja samas ärgates oli kah mõnus, veidi purjakil küll veel, aga tuju oli hea ja pohmell ravines iseenesest värskes looduses. kohe nii hästi läks kõik, et natuke kurb oli, et midagi närvesöövat ei juhtunudki :P
vot siuke naljakas kogemus:)

1.näiteks asi, mida taipasin esmaspäeval Laia peol. tol hetkel rabas mind jalust ja mujaltki.

See et maailmas on nii palju hetki, mida ei saa kunagi tunda, hetki mida sa elu sees ei tunne. Ilusaid asju, mis on sulle igavesti kättesaamatud, sest nad lihtsalt on.

Näiteks ei saa ma kunagi teada, milline võiks olla esimene suudlus, mis on ajendatud puhtast tundevoost. ei saa, sest päris esimest ma ei mäletagi, see oli lihtsalt nii triviaalne asi kuskil mingil peol, või kuskil mujal.

Ma ei saa kunagi teada, mis tunne on vaadata sügisel koduaknast põllutöömasinaid ja mis tunnet see mus tekitaks aastaid hiljem kuskil suurlinnamelud meenununa.

Ma ei saa teada, mis tunne on olla lavaka esimene kursus

Ega ka seda, kuidas oleks ärgata selle või teise inimese kõrval.

Sest kõike ei saa läbi elada ja kui jahikski neid HETKI, siis jääkski neid jahtima ja teeks vaid haiget teistele. Kui ühel õhtul mõtled, et tahaks ärgata selle inimese kõrval ja teisel õhtul mõtled, et tahaks tunda, et keegi sind tõeliselt armastab ja hoolib sust niivõrd, et...ja nii edasi.

võimatu

Ei tegelt kah...ma vahel ikka mõtlen, et mis oleks kui....
aga need on pigem oletused. o-le-tu-sed. vaid

ja neid oletusi võimaldab ohutult teha vaid see, kes, mis ja kus ma olen oma olemise protsessis.

poleks ma siin, ehk jahikski liblikaid loomaaias.

suvel on siis plaanis reis SanFranciscosse. Tore onju. aga täna sain teada, et me ei lendagi NYst läbi vaid paneme Frankfurdist otse.
see, mu kallid, tähendab 12

ei, ootam

KAKSTEIST!!!!!!!
tundi lendu
okei, kas keegi suudab ette kujutada, et ma istun 12 tundi paigal??????????????????
kurat küll ma ütlen
see on ju frigin pool päeva, millest kulutan 1/4 juba tlnst frankfurti saamisele. faken terve päev möödub lennukis pluss raudselt otsitakse meid SFs sügavuti läbi
MIS võiks olla meeldivam?

blah

nojah. tegelt oli mul miljon head ideed mida kirjutada, ma nimelt taasavastan mingeid pooli endast, mida pole ammu kohand. avastan mõõdukalt ja väga sündsalt.
ma siiski korralik inimene after all.

ema tegi täna komplimendi, ütles, et ma olen pohuist.
mulle meeldib.

Aga muidu oli siuke...so-so päev.

Panin oma auto müüki, mis on kurb, sest kõigele vaatamata on mu tore Opel olnud ustav kaaslane nii eraelus kui igat sorti (ette)võtmistel.
Täna näiteks ronisin autu katusele, panin veel statiivigi püsit ja filmisin jooksvaid mehi Sadama Citymarketi parklas. oli äraütlemata tore!
ja kurat, kui ta maha müün, siis kus ma sumedatel suveöödel nüüd magama hakkan?
jaa...mis auto võtab veel maanteel 4l 100 peale, kui peal on 5 inimest (4 suurt meest ja natuke mind) ja auto täis muusikariistu(4 kitarri, pool trummikomplekit)?
jah. ja ei tea, kas see aitaks auto hinda tõsta, kui ma kuulutusse paneks veel vahemärkusena, et autoga on sõitnud nii suured näitlejad nagu Üllar Saaremäe kui ka lehmakorjus?

Enivei, kui keegi on huvitatud mu auto ostmisest siis--- sumfin@hot.ee
niisama võib kah kirjutada :)


ikka teie, veidi kurb küll, Anna
*lisaks kõigele läks H täna reisile ära :/

naljakas, ma hakkasin mõtlema, et mis oleks hea. Selles mõttes hea, et oleks hea olla.
ja ma ei teadnud vastust.
kunagi oli "hea" siis, kui oli pudel veini, küünlad ja "filosoofia".
kunagi oli "hea" siis, kui oli vesipiip.
kunagi oli "hea" siis, kui oli raha.
või midagi sellist.

nüüd ei teagi mida tahaks.
Raha? jah, palun, kuigi see ei teeks mind eriliselt õnnelikumaks. ostaks paari levise teksaseid, käiks solaariumis. pidutseks ehk.
Veini? hmm..okei, joome ennast täis ja siis on tore...aga arvatavasti mitte piisavalt põnev. ei teagi miks.

siuke naljakas tunne on. veidike tühi või nii.

Aga eile oli tegelikult hea. jah oli. siis kui me kursafilme vaatasime. väärt asju oli palju. wow-efekt ja muidu kunst.

jaah...vist ongi nüüd nii, et hea on erialane. on see, kui saab käia-joosta-hüpata ja seda kõike veel üles võtta.


*uhh...suht segane post tuli.*
aga mingid asjad on elus ülimad kah:)

Aga täna tulid räästapääsukesed tagasi!!

Mis tähendab, et kevad on ametlikult käes. Õigemini kevadsuvine rahutus. Siuke et, noh, kohe hakkab!! Kohe tahaks minna ja natuke luusida ja mõnda aega mitte tagasi tulla. Kohe läheks ja läheks ja kuulaks pääsukesi ja nuusiks märja asfaldi lõhna ja õitsevaid puid.

Nipernaadi tundis vist kevadeti umbes sama. tundis ja ütles oma Katariina Jeele, et nüüd ongi aeg minna.

Vahel tunnen, et tahaks kah olla nipernaadilik tegelane ja suvel minna oma päriselust täitsa ära. ja siis ehk tullakse mullegi novembri esimestel päevadel kuskile põhja aafrikasse järgi. ehk tullakse, ehk tulen ise, ehk tulen hoopis kellegile järgi :)

Aga augustis saab võib-olla nähagi, mis meid laiades Euroopa steppides ootab ja kui kiiresti ja efektiivselt on võimalik Gironasse saada. ja mis nägu Vahemeri sel aastal on :)

PÜHAPÄEVAL
KELL 17:30
TV3


T Ä H T E D E L A U L ! ! ! ! !



* nii kaadri taga kui kaadri sees ;)

tead, pärispäevikut on vahel kasulik lugeda.
annab hea ülevaate minevikust, selle emotsioonidset, valdest otsustest, headest ideedest ja mõtetest.

ja paneb hindama olevikku!!!

oi ma olin ikka üks kuradima frustreertiud teenager...ja tegin väga lolle lollusi. ja uskusin imelikke asju, õigemini tegin imelikke järeldusi teiste käitumisest.

aga nüüd olen ma tark ja ilus ja tean, mida eluga peal hakata ja oskan teha ainult õigeid, õiglasi ja rõõmsaid otsuseid! :P

UP!

kevad, tead ;)