next stop - happiness
ja PÖFF ongi mu jaoks selleks aastaks läbi. Just parjasti nii läbi, et võib tagasi oma igavasse rutiinirööpasse paika loksuda.
10st tööle-läpakas lahti-panika-paanika-paanika-tööpäev läbi-veel mõni tööots- kodu.
Siiski suudavad spontaansed peod mu argipäeva veel emotsiooni ja rõõmu tuua. ntx eelmine reede oli PÖFFi avamine, kuhu sattusin koos K ja M-ga täiesti juhuslikult. Muidugimõista olid meil kolmel päev läbi higistatud tööriided seljas ja me läksime sinna korraks tasuta toitu ja veini nautima. "KORRAKS". eks "korraks" ole ju suhteline mõiste ja vbla see ongi põhjuseks, miks minu "korraks" lõppes kella 5,6 paiku hommikul Stocki juures purksi putka ees. Ja ei ma ei kurda, tõesti, päris okei õhtu algusest lõpuni ja äärmiselt meeldiv seltskond.
Tõepoolest, milleks põdeda mingite stalkerite pärast, kui on olemas sellised õhtud!

on vist aeg endale elama hakata.