2 beers should get her drunk enough

...jah poisid ja tüdrukud, 2 õlut ja kurnav võttepäev on täpselt see kogus, mis mind purju teeb. Nõrk, väga nõrk tulemus
koduteel kirjutasin mõttes valmis vähemlt 2 blogi vaimukat ja sisutihedat sissekannet. Paraku sünnib vaimukus vaid joovastushetkeedel ja mu mälu on ääretult nõrk.
Mõtlesin, et kas on huvitav võimalik absurdselt ja idiootselt tiheda töö kõrvalt veel suuta majandada versatiilset eraelu. päeval tundus, et mitte eriti ja oleksi ehk häbisse jäänud mõne inimese ees, kui peale 2te tervendavat õlle ei oleks saatnud sms-e mis teevad elu lihtsamaks ja välistavad isegi eel-eel-eos igasugu vihjed kristalsetele/süütutele algusnädalatele, "4-kuu tülile", 6nda kuu kahtulstele ja 3nda aasta lahkuminekule. Džiis, kus nüüd tuleb stereotüüpe ja kibestumust, eskole. Eks ma homme ürita seda kinni mätsida ja teha nägu, nagu poleks olnudki.
Nüüd õhtu lõpetuseks veel kohustuslikud segase peaga msni vestlused, mis arvatavasit viivad mind igast inimhinge sügavusteni, mis paraku meeltesegaduses meelde ei jää ja hommikul kohustuslik logide ülelugemine ja selle sama posti sündsamaks redigeerimine.

Oooot....sõbrad, kas olen purjakilgi liialt terav ja küüniline või see ainult tundub?

"Я встретил Вас и все былое...."

Parema elu nimel

et jah. Istun operaatorite toas internetis.
Internetti mul kodus enam ei ole, õigemini arvutit, mis seda mõistaks. Töökohtade vahetusega võetakse miskipärast tööläpakad ära, ja nii olengi sülearvutitu.
Aga siin on ja ma ju olen siin nüüd tööl. Mitte küll täie ihu ja hingega(?), aga tööl ja seega internetis.

Lugesin A blogi ja seest hakkas soe. Tahaks kah seda raamatut lugeda, äkki saan targemaks veidi. Aitad mind selle leidmises? :)

muidu sameold-sameold. töö.
vahel siiski piilun lennufirmade saite, äkki miskit head. Ja eile sain umbes aastatagused fotod ilmutusest. Hea oli neid vaadata, seest läks soojaks. Ja see on hea



Muide täna õhtul, ETVst 22:25, Eesti Lugu "Marina". Andsin minagi oma panuse.
Vaadake!

loomingulised kriisid

...on head ainult ühel põhjusel- enne ja pärast nimetatud seisundit on nähtuse all kannatav inimene täis andekust.
Kui aga tegu ei ole muidu andeka inimesega on loomingulised kriisid suht mõttetud ja need tuleks keskpärastele isikutele igaveseks ära keelata.
all in favour?

Banksy...

Banksyl oli üks kipa luuletus teise inimese sõnumite lugemise kohta. Itaalias lugesin ja naersin vaikselt ja kaastundlikult.
Täna soris keegi minu mobiilis. Mul jääb ainutl aimata, et kes. Aimangi. Ja mitte et mind oleks marru ajanud see, et ta luges mu sõnumeid vaid see, et ta tuli ja tõmbas oma räpaste paksude sõrmedega lahti mu käekoti luku, toppis sinna oma käe sisse, sobras seal parajalt ringi, sobras veel, käperdas läbi kõik mu isiklikud asjad ja siis alles leidis telefoni. Ja et ta oma räpaste sõrmedega mu pisikese telefoni menüüüs edasi tagasi sobras, otsides otsides otsides. Vastik.
Alguses, kui ma taipasin, et kõik ei ole päris okei, siis mõtsin, et kui ma selle tõpra jälile saaks, siis lööks teda valimatult näkku ja kubemesse. Sest arvatavasti teismoodi sellised inimesed ei mõistaks, et tegelikult ei ole teiste inimeste asjade kallal käimine just kõige parem käitumisviis.
Aga nüüd tundub mulle, et küll võib sellise inimese elu kurb olla, kui tal ei ole midagi muud laupäeva õhtul teha, kui et teiste inimeste asjades sorida.
Küll mõned inimesed on ikka väiklased.

päike mu tekil

vedelen ikka veel teki all.
just tuli meelde, kuidas me võisime kunagi ärgata kell 10 ja alles nelja paiku voodist tõusta, sest kõht läks liiga tühjaks. mõnus oli. valged hommikud

racing time

Nalja kui palju. Täna lükati võte edasi. Mis iseenesest on hea, rohkem aega ettevalmistada, joonistada skeeme ja ligikaudseid stooriboorde.

Aga selle ärajäämise juures oli põnev see, et suutsin kõik kokkulepped, mille saavutamiseks kulus 2 nädalat pingelist orgunni, võitlust institutsioonide, graafikute, iseenda ja konkureerivate võttegruppidega, kõik need kokkulepped suutsin ära öelda telefoni teel täpselt 13 minutiga.
Easy as 1,2,3.

Aga edasilükkamine tähendab ühtlasi seda, et täna õhtul saab täie rinnaga nautida "Klassi" DVD presekat. WOOOOHOOO!

my baby

nägin lõpuks selle kevadtalve kaameraga mässamise tulemust DVDl. ja mõnus tunne on. muidugi on nii pildi kui heli kui igavese fookuse-ava dilemma üle nuriseda küll ja veel, aga lugu ise jookseb hästi ja emotsioon pääseb võimule ja mul on siiralt hea meel, et mul oli võimalus nii hea tiimiga seda teha :) Ma loodan, et peategelane ise jääb asjaga rahule ja et ka publik kiidab asja heaks ja näeb dokis inimest ja inimlikkust ja elab kaasa. ma küll elasin, nii seda tehes kui nüüd, kuid hiljem vaadates.

ja nüüd tahaks veel tahakse veel ja veel ja veel!
hammas on täiesti verel nüüd :)

Ojos de Brujo

ei ole möödas kahte nädalatki ja täna sõidan jälle ära

väike ärevus on kah, aga sellline tore ärevus :)

siijuu letiter äligeiters, head suve!

tekkis korra mõte ja siis läks meelest

...kogu aeg on nii. jube tüütu. hea mõte oli kusjuures, aga siis avastasin, et mind häirib blogi leiaut ja kukkusin seda muutma.
toretore.

Ma olen kah Itaaliast tagasi. Füüsiliselt vähemalt küll. Emotsionaalselt ei, kuigi ilm teeb küll oma parima, et tuletada meelde sügist ja talve ja kõike seda jama mis ees ootab.

Itaalia oli hea. it had its ups and downs, aga üldiselt oli väga mõnus. Ilus ja soe ja fkoooors toredad ja ilusad inimesed. eeskätt muidugi meie oma seltskond, aga eviisakusest peab ka kohalikke mainima :) Muset käisin kah kuulamas, aga vot itaalia meest endale ei leidnud, if you happen to wonder :P

Seeest, avastasin Itaalias raamatulugemise mõnud. Tõttöelda pole ma kunagi suurt graafilisest tekstist lugu pidand, eks ikka oma lollusest, aga vbla on sellele oma panuse andnud ka 21se kohustusliku kirjanduse lugemise kohustus. Mitte et seal oleks halbu raamatuid väga palju olnud, aga mulle lihtsalt ei meeldinud aja peale lugeda-nädalas raamat.
Seevastu õnnestus viimase reisi jooksul isegi 3 raamatut läbi lugeda. Ehk on selles osalt süüdi Almadovari "Patty Diphusa ja teisi tekste". See oli piisavalt absurdne, erootiline, paheline ja humoorikas ja halloo! selle raamatu lõpus on peatükk "nõuandeid, kuidas saada rahvusvaheliselt tuntud režissööriks". Džiisös, mida veel ühelt raamatul tahta? :)

Nordkap, 03.07.07, kell 00:57

Ausalt, ma ei ole veel suutnud harjuda selle pimedusega, mis siin öösiti on. Mis küll Itaalias saab?
Olen suutnud jälle oma elu põnevamaks teha. nii tööalaselt kui eraeluliselt.
õnneks on tööalasel põnevusel ajalised limiidid ees, teisipäeva pärastlõunal lendan ära ja üritatagu mind siis tööle panna.

vaatasin Terry Gillami Brazili ära. Rusuv tunne jäi. Õudselt hästi tehtud film muidugi ja hea lugu, mis tõttöelda oli väga Orwelli 1984 moodi.

Head ööd!

Полковнику никто не пишет...

http://www.bdva.ru/discographia/mp3/partdydok/01b2_partdydok_polkovnik(instr).mp3

käisin A mehitusel Би-2 kuulamas. Oli hea. Nagu Muse, aga vene keeles. Seega teravam ja vahetum. hea oli, kuulan nüüd üle. oleks pidand seda enne konsa tegema. duh, lollakas.
aga jalatallad on moondunud üheks ühtseks villiks. pane veel kontsad alla. jees.


http://www.bdva.ru/discographia/mp3/rare/07_b2_rare.mp3

sing....медленно схожу с ума.....медленно схожу с ума.....медленно........медленно........медленно...

Huiat!

Norra. Lakselv, varsti Nordkap, viimased pæevad

Eile j6ime A-M'ga 2ra pudeli valget veini 6htus88gi asemel. L2ks korraks l6busamaks. Mul v2hemalt kindlasti. Aga M nii ei arvanud muidugi. Yldse on muutunud inimestevahelised suhted keerulisemaks. Enam ei j2ksata. Unistatakse kodusest toidust ja eesi klubides t6elisest pidutsemisest.
Olen viimasel ajal palju m6elnud, vahel ei ole siin lihtsalt midagi muud teha, ja olen m6elnud endale mingid prioriteedid paika. nonii enam-v2hem, yldised asjad. Muidugi k6ige h2irivam selle juures on see, et kui ma tagasi koju j6uan, l2heb see k6ik meelest 2ra. Osalt halvast m2lust, osalt mugavusest ja osalt argusest muutuda ja muuta.
Palju vingumist ja tyhja teksti j2lle. Neljap2eval tulen tagasi, siis vaatame seda eesti toidu pidutsemise asja? ;)

Norra, Karasjok, kurat teab mitmes päev

"...sind peab veel defineerima"
ei vist. mnjah...ma arvan, et pole vaja siiski
Aga
Peale umbes 5t päeva internetitust jõudsime hotelli, kus on wifi. Ja ei oskagi öelda, kas ma olen selle üle rõõmus või mitte. Polaarpäev ja taevas alati olev päike on teinud oma töö ja enam ei ole vahet, kas kellaaeg näitab ööd või päeva, kas me oleme ära olnud 8 päeva või igavesti, kas meil on sõidupäev või võttepäev ja kas ja kus me magada saame. Ja see ei ole pohuismist, see on nagu pigem...maiteagi...siuke rahulik ja manana por la manana stiilis olesklemine. mitte minnalaskmine isegi. kinda hea on.
Aga Sõpradest tunnen aina teravanevat puudust tho. Väga.

Norra. päev 1

Eile tähistasime pööripäeva. Läks pööraseks. Peale kastrulitäit vana tallinnat šampaga hakkas päike loojuma. kell oli pool 1. kell 12:35 algas päikesetõus ja purupurjus fotokatega varustatud inimesed kukkusid pildistama. oli tõeliselt tapvalt ilus valgus. režiim kestis tunde ja kui magama jäin 3 paiku oli väljas ikka veel vapustav madal päike.
hommikul oli muidugi ka vapustav vaatepilt meie toas. vapustavalt veider vaatepilt

M sai põdra kätte

Halensi sügiskollektsioon

nagu J ütles, siis üldse ei koti enam. apaatia on peal ja tahaks kuskile metsa ära minna ja olla seal. eelistatavalt kaaameraga, kuigi peale 2t mitte nii väga ilusti jäädvustunud päikesetõusu tekitab seegi ausalt öeldes pigem frustratsiooni.
või veel parem. sõidaks kohe itaaliasse ära. vot. mägikülla ja vaataks lakkamatult merd ja libistaks veini.
ja kui juba vingumiseks läks, siis täisväärtuslikku suhet tahaks kah palun. materiaalselt kindlustatud härrasmehega. Inteligentse ja toredaga, kellele meeldivad lapsed ja loomad ja reisida ja kvaliteetfilmid ja hea muusika. Aga tundub,et kui ehk selliseid ongi, siis ei ole nad saadaval.
taff lakk

aga oma inimesed, oma sõbrad, oma pere on kõige tähtsamad. naljakas, sellele arusaamale jõudmine võtab vahel üllatavalt tobedalt kaua aega.

insomnia ja hapuoblikad

muldkatus


500 aastane puit


Norra F(j)ord

...ja nad on kusjuures siiani koos

ükspäev juhtus selline asi et...

vanakooli mäed

nice ass



lätsutame

sattusin täna lappama vanu fotoalbumeid ja enam ma üldse ei imesta, miks mul põhikoolis ja keskkoolis poistega eriti hästi ei läinud. Pigem imestan ma seda, miks keegi nii koledale tüdrukule halastuslasku kõhtu ei teinud :)
sellele postile ma igaks juhuks fotot ei lisa, las need jääda vanade tolmuste albumite vahele

ära hõiska enne õhtut...

...eksole



tänase veel suhtelistl koitva päeva jooksul on jõudnud juba kaks väga šarmaaaantset, väga austusvääärset ja väga aukartust tekitavat autoriteeti ja muidu head meest rääkida armastusest. küll naljaga pooleks arvatavasti, aga däääm kuidas see ikka mõjub, eriti kui selline asi tuleb eesti mehe suust.
džiiiizes kraist, elu on vahel ikka ilus :)

täna tekkis päris mitu mõtet

Paraku suudan jätkuvalt käituda ebaadekvaatselt vastates iroonilis-sarkastilises võtmes mulle tühjadena näivatele ilusatele sõnadele. Kuigi võib-olla on need tõesi siiralt öeldud sõnad. Aga ma ei suuda vastu võtta siukseid suuri ja niiiiiii iiiilusaid sõnu. Ma tahan päriselt uskuda neid sõnu. päriselt päriselt päriselt. Või ehk on viga hoopis minus ja selles, et osad naised on harjunud keskpärase ja külma kohtlemisega meeste poolt ja kui keegi avab neile autouksi või pakub istet, hakatakse kohe mõtlema, et issand, mis see mees nüüd must tahab, ega ma ometi ei pea temaga nüüd magama selle pärast?

kogu aeg on mingi veider vajadus olla iseseisev, isemajandav. sest äkki harjub hea eluga ära ja kui siis midagi juhtub, ei suuda enam ise hakkama saada. parem on kohe mugavused välistada ja mitte lasta endale ligi. mh? kõlab nagu ratsionaalne mõte, või mis?