nägin lõpuks selle kevadtalve kaameraga mässamise tulemust DVDl. ja mõnus tunne on. muidugi on nii pildi kui heli kui igavese fookuse-ava dilemma üle nuriseda küll ja veel, aga lugu ise jookseb hästi ja emotsioon pääseb võimule ja mul on siiralt hea meel, et mul oli võimalus nii hea tiimiga seda teha :) Ma loodan, et peategelane ise jääb asjaga rahule ja et ka publik kiidab asja heaks ja näeb dokis inimest ja inimlikkust ja elab kaasa. ma küll elasin, nii seda tehes kui nüüd, kuid hiljem vaadates.
ja nüüd tahaks veel tahakse veel ja veel ja veel!
hammas on täiesti verel nüüd :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar