täna tekkis päris mitu mõtet
Paraku suudan jätkuvalt käituda ebaadekvaatselt vastates iroonilis-sarkastilises võtmes mulle tühjadena näivatele ilusatele sõnadele. Kuigi võib-olla on need tõesi siiralt öeldud sõnad. Aga ma ei suuda vastu võtta siukseid suuri ja niiiiiii iiiilusaid sõnu. Ma tahan päriselt uskuda neid sõnu. päriselt päriselt päriselt. Või ehk on viga hoopis minus ja selles, et osad naised on harjunud keskpärase ja külma kohtlemisega meeste poolt ja kui keegi avab neile autouksi või pakub istet, hakatakse kohe mõtlema, et issand, mis see mees nüüd must tahab, ega ma ometi ei pea temaga nüüd magama selle pärast?
kogu aeg on mingi veider vajadus olla iseseisev, isemajandav. sest äkki harjub hea eluga ära ja kui siis midagi juhtub, ei suuda enam ise hakkama saada. parem on kohe mugavused välistada ja mitte lasta endale ligi. mh? kõlab nagu ratsionaalne mõte, või mis?
3 kommentaari:
ratsionaalne neh. aga võib-olla on asi selles, et sa ei kuula päris täpselt, mida mehed ütlevad. sest kuuleb ära küll, kas ilusad suured sõnad on siiralt mõeldud või ei. isegi sarkasm Ise olles :P
ja magama nendega et vaevalt peab. naeratama küll, ja siis lendab kivi juba nende kapsaaeda ja nemad hakkavad mõtlema, et mida värki nüüd toimub. kek. ;)
aa, ja mulle meeldib su tuvipilt. kaks ülbet paksu. see on üli..tuvi..lik!
:)
tähh, kahjuks pole ma ise seda pilti teinud :'(
Postita kommentaar