täna vaatasin meie kontori mehi ja tabasin end mõttelt, et täpselt samad misanstseenid ja tüübid on olemas ka kuskil väikeses kontoris keset Manhattanit. Aint et seal on tüübid värvikamad, elavamad ja elutempo kiirem ja karmim.
ja tekkiski tahtmine minna NYsse, üürida endale mingi pisike katuseateljee, laudpõrandaga ofkoors, ja astuda sisse näiteks NY Film Academysse.
ja vot seal teeks ma igavesti Suurt Kunsti ja tunneks elust tõeliselt rõõmu ja ei kahtleks kunagi tehtavates otsustes. Seal, jah, seal...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
.o0 vana 0o.
- mai 2009 (1)
- jaan 2009 (1)
- nov 2008 (1)
- okt 2008 (1)
- juuli 2008 (1)
- juuni 2008 (1)
- märts 2008 (1)
- veebr 2008 (1)
- jaan 2008 (1)
- nov 2007 (2)
- okt 2007 (2)
- sept 2007 (2)
- aug 2007 (4)
- juuli 2007 (4)
- juuni 2007 (5)
- mai 2007 (5)
- apr 2007 (5)
- märts 2007 (8)
- veebr 2007 (6)
- jaan 2007 (10)
- dets 2006 (8)
- nov 2006 (11)
- okt 2006 (7)
- sept 2006 (4)
- juuli 2006 (2)
- juuni 2006 (1)
- mai 2006 (2)
- apr 2006 (3)
- märts 2006 (2)
- veebr 2006 (4)
- jaan 2006 (10)
- dets 2005 (8)
- nov 2005 (7)
- okt 2005 (8)
- sept 2005 (4)
- aug 2005 (4)
- juuli 2005 (2)
- juuni 2005 (5)
- mai 2005 (5)
- apr 2005 (3)
- jaan 2005 (4)
- dets 2004 (4)
- juuli 2004 (2)
- juuni 2004 (5)
- mai 2004 (8)
- apr 2004 (8)
- märts 2004 (17)
4 kommentaari:
jah...lähme eks....ma mõlgutan neid mõtteid juba viimased 2 kuud vahelduva eduga....teeme diili ja lähme koos?!
see jutt tundub kuidagi nii feil...kas tõesti ei leia sa endale siit maapinnalt väärilist...kas tõesti on elu mänginud sulle kätte vaid need kaardid ,mida sa suudad endale kätte töötada...järsku peaksid mõtlema vaid sellist teedpidi, et tegelikkuses on igal pool maailmas täpselt samasugune ühiskond, täpselt samasugused normid ja reeglid. See kas sa suudad nendest ennast piisavalt mõjutada lasta või kas sa suudad ennast nendest reeglitest lahti murda ei olene hetkel asuvast territooriumist vaid sinu enda väljavaadetest ning enesetahtest...
Järsku peitub ilu väikestest asjades, mitte suures pildis...järsku tundub õige ideefix olevat just nendes hetkedes, mida sa vihkad ja armastad samaaegselt..järsku on elul sulle midagi palju rohkemat pakkuda, kui ainult unistuste täistöötamine ja elumõnuainete tarbimine...Kas sa suudaksid sellist pilti maailmast üldse aktsepteerida või oskad sa hetkeühiskonnas ainult vigu leida ning loota, et tulevik, kuskil eemal, toob sulle õnne ning armastust ?
(vabandan kirjavigade pärast)
H.
:D:D:D
oh sind küll, H... :D
ei see on väga nunnu tekst mis sa kirjutasid. ja nii nunnu et sind mu post niivõrd puudutas ja endast välja viis :)
aga vahel, hästi harva, aga siiski, ei taba sa irooniat inimeste mõtetes ja sõnades.
või on see lihtsalt smailide ja vinkide puudumine tekstis, mis tekitab meie aja inimeses segadusi ja arusamatusi? ;)
Kallis H, sina peaksid ju ometi VÄGA hästi teadma, mis emotsioone tekitavad mus ameeriklased. Tead ju ikka väga hästi küll ;)
Postita kommentaar