vahel lihtsalt lähvad asjad pööraseks. ja vahel on see nii jube hea, et raske on kirjeldada kui hea see on. või noh vahel on nii hea, et ei suuda sel pöörasuse hetkel üldse mõeldagi eriti kainelt, rääkimata mingist loogilisest mõtteväljendusest.
ja vahel ei ole nii hea
ja vahel on hommikul...pusle.
Näiteks laupäeva hommikul kell 11:40 räige peavaluga ärgates, peale ilgelt kibedat ibuprofeeni, mida oli vaja miskipärast närida, meenus mulle, et kõigest paar tundi tagasi olin paljajalu tantsinud ja teinud suitsu nii, nagu pole seda kunagi varem teinud- sigaret sigareti järel lihtsalt ahnelt järjest tõmmanud. nagu mingi tõsine 20 aastase staažiga ahelsuitsetaja. veider, kuskohalt vahel pidurid maha lähevad.
ja ühel öösel nägime kaht rebast otse suurel sõiduteel sebimas. ja nad olid üksteisega nii hõivatud, et ei pannud autosid üldse tähele. näe, vaata, armastus.
1 kommentaar:
kevad, noh. viimane kord, kui sind tantsimas nägin, lõpetasid ka paljajalu.
aga las need pidurid lähevad, vahel on sedagi vaja.
Postita kommentaar