telekampsunid ja siis see teine diip asi, mis mul meelest läks

uskumatu, aga ma võtsingi lõpuks endal 2.5 päeva vabaks ja sõitsin suvilasse ära. ja hea oli. päris. selles mõttes, et seal oli külm ja väiksed sugulased olid sügisel ärasõites jätnud endast maha ilge "loomingulise" läbu ja peal selle olid igal pool olid hiirejunnid ja vett sai ainult üle koera üleskaevatud õue kaevust ja see oli jääkülm ja vets oli üle teise õue ja prillaud oli võõrastavalt jäine ja öösel oli kottpime ja hiirvaikne. ja kui ma lasin korraks süsimusta koera hetkeks kottpimedasse õue jooksma, siis oli tõsiseid raskusi tema ülesleidmisega. tal on nimelt juba natuke raskusi nägemise ja kuulmisega, nii et kutsumisest ei olnud kah absull abi. lõpuks nägin ta ikkagi ära, sest ta oli mustem kui pimedus. suht sürr.
novot. aga jube hea oli. ja asja krooniks oli muidugi see, kui telefoni aku sai viimasel päeval tühjaks. I helistas ja küsis viisakusest, sissejuhatuseks mingile töisele asjale, et noh, kuidas sul läheb ja mina vastasin, et hästi, puhkan. ja TÄPSELT peale seda lauset kukkus telefon ära. darn. see kõlas nii ülbelt, et mulle hakkas meeldima. nii tegelt peakski tegema, kui sulle töise asja pärast puhkuse ajal helistatakse, et paned telefoni lihtsalt ülbelt kinni. see on mumeelest jumala okei.

Ja siis, kui eile tulime Jga purjakil koju, arutasime teel rajult telekampsuni nähtust ja otsustasime, et kuigi Cosmo mingi testi põhjal selgus, et tema "päris" vanus on 26 ja minu oma 29, ei saa meist ikkagi kunagi väsinud ja frustreerunud sootuid telekampsuneid. Et me käime ikkagi solaariumis ja teeme jõudumööda meiki ja kanname seelikuid ja naerame ja teeme nalja ja pidutseme ja oleme Naised nii palju kui meil parasjagu tuju on. sest muidu on lihtsalt nõme ja telemaja seinad imevad endasse meiegi nooruse ja ilu.

Teller tegi pildi