juhtmed

eile jooksis juhe kokku. aga mitte lihtsalt mõtted ei jooksnud kokku vaid nagu...päev jooksis kokku. kõik avastasid, et ma võiks igast asju teha ja mina blokkisin, sest mul on juba asju teha. ja siis jooksiski kokku. R vihastas mu peale esimest korda varjamatult. ta ei ole siuke inimene, kes eriti ütleks näkku, mis ta sust arvab, ta pigem meelitab ja kiidab ja see taktika on ikka tõhusam ju. ja kui kirub, siis ... salaja. aga eile viskas tal küll kopa ette. ja vbla ongi hea, et viskas. mind ehmatas küll ära ja puudutas ammu kuskile ära kadunud südametunnistust. Krt, ilma südametunnistuseta on ikka liiga mugav elu. ei süvene, ei põe, lihtslat toodad. kui toodad.

ja siis vahepeal õnnestus mul BECi väikse Sonyga teha intekaid. Esiteks tuli Indrek Tarand umbes pool tundi varem kohale, mis tähendas läbi linna kihutamist ja läbi telemaja jooksmist seljas kaamera, statiiv ja valguskohver. jõudsin täpselt õigeks ajaks. AGA keegi oli kaamera sisse jätnud, nii et meil ei olnud ühtegi piisavalt täis akut. Manasin näole oma kõige malbema naeratuse, vabandasin ja ütlesin, et üks hetk ma tulen kohe tagasi ja jooksin täiega terevisiooni tuppa. uks kinni. jooksin tagasi, naeratasin malbelt, natuke näost õhetavalt ja küsisin Klt võtit. jooksin täiega terevisiooni tuppa. leidsin laadija, aga seda juhet, mis sealt otse kaamerasse läheb polnud. paanika. jooksin täiega opekate tuppa. R(see teine R) vaatas hämmingus kuidas ma juba ilma malbe naeratuseta toas ringi tormasin ja omaette ropendasin. väikseid akusid polnud. paanika. jooksin täiega M ja J tuppa. uks kinni. PAANIKA. koputasin ja lõhkusin. null vastust. PAAAANIKA. vsjo. intekas jääb ära. uks avaneb..noh, mis tahad. akut on sul? jah. võta. tänks, oled elupäästja! tagasi stuudiosse.

pingutatud malbel naeratusel ja üleni higisena sisenesin stuudiosse, panin kaamerale aku taha ja nentisin omaette, et raadiomikkri aku ei pea küll seda intekat küll vastu. ega ei pidanudki. fakk ja kaos. juhtmenu** ja sõnad ei jää pähe. kuidagi tegime selle inteka siiski ära ja heli jäi isegi enam-vähem peale. suurem nikerdamine jälle, sest BECi kaameral ei ole ka tavalist suunakat mitte. mine veel võõra tehnikaga välja.

ja siis täna avastasin, et mõned mehed lihtsalt ei oska ikka üldse olla. solvu kui tahad, aga see on minu arvamus ja ma ei viitsi suga vaielda, seda enam, et ma enam ei pea.

Mehed, rohkem džentelmenlust!