kolmapäev, 7. veebruar 2007

Жизнь надо прожить так что бы потом не было мучительно больно за бесцельно прожытые годы

Selgunud on kurb tõsiasi, et mul on peas nii palju mõtteid, et ei viitsi maha istuda ja neid selgeks mõelda ja siis siia kirjutada.
Aga kevadet tahaks küll juba. Ma tean, et liiga vara, aga tahaks juba värskust ja rahutust ja müstilisi lõhnu öhe. Oo, ma tean, et kevad ei jää tulemata. Tunnen seda.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

больше никак это не назовёшь!