Täna on üldise pohhuismi päev.
Õigemini on mul täna mingi eriti tigu-siirupis tunne ja sellepärast on asjadest lihtsalt meeldivalt pohhui. Kuigi natuke emotsiooni on kah ikka tänases päevas olnud. Ei saaks ju seda mainimata jätta.
Üldiselt olen laialtlevinud trendi kohaselt jõudnud ise kah omadega montaažiarvuti taha. Natuke on isegi tore vajutada IN'e ja OUT'e ja teha matchfreime. Kuigi ma lubasin, et põhimõtteliselt ei mondi ise. Et keskendudn pigem režisseerimisele. huiat. põhimõttetu inimene.
Aga halb on kogu asja juures see, et mingi hetk tabas mind täna ka mõte, et ma ei oska oma tööst vaba ajaga midagi peale hakata. Isiklik aeg ja elu on nii kokku kuivanud lihtsalt. Ei tegelt eks ma liialdan kah veits. Oleks võind kinno minna tegelt... või...kas see on kah erialane ja tööga kuidagi seotud tegevus? Klassiõed küsisid reedel, et miks ma klassikokkutulekule ei ilmunud, vastasin ausalt et tööl olin, siis suutsid nad veel mu käest uurida õhtu jooksul, et mis ma aastavahetusel tegin ja kust ma üldse tol hetkel nii hilja tulin. Vastus polnud ei väga originaalne ega üllatav.
ohu märgid?
Ja siis laupäeval mõtlesin välja, et mida tahaks.
Tahaks, väga väga väga tahaks suve, või äärmisel juhul hiliskevadet, siis kui õhus on veidrad lõhnad ja hinges on rahutus, tahaks, et oskaks alati hästi ja maitsvalt süüa teha ja et kodus oleks alati häid toite ja head veini või gintoonikut ja et külmkapis oleks lõppematud juustu ja vahemere äärest toodud oliivide varud, ja tahaks et oleks ka hästi palju erinevaid teesid ja siis kutsuks õhtuti sõpru külla ja vaataks häid arthouse filme ja oleks niisama. Ja siis tahaks olla andekas ja mitte kunagi kahelda oma otsustes. Suhtuda ratsionaalselt ja kainelt ja pidada dialoogi, aga mitte mingil juhul tehtud otsustes kahelda. Ja siis tahaks trenni minna ja õppida fantastiliselt tantsima. Ja siis tahaks veel, et ei teeks kunagi teistele inimestele haiget, aga samas saaks teha täpselt neid asju, mis parjasjagu õiged tunduvad ja lähtuda hetkeemotsioonidest ja spontaansusest. Ja tahaks, et kodus oleks puitpõrand ja lõppematud hea muusika varud. ja korralik vinüülimängija. vot. Ja siis muidugi tahaks maailmarahu ja et inimesed oleks looduse suhtes respekteerivamad ja peale eilsed superfilmi "IDIOCRACY" tahaks, et inimesed oleks natukenegi ...erm...haritumad, targemad ja realistlikumad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
.o0 vana 0o.
- mai 2009 (1)
- jaan 2009 (1)
- nov 2008 (1)
- okt 2008 (1)
- juuli 2008 (1)
- juuni 2008 (1)
- märts 2008 (1)
- veebr 2008 (1)
- jaan 2008 (1)
- nov 2007 (2)
- okt 2007 (2)
- sept 2007 (2)
- aug 2007 (4)
- juuli 2007 (4)
- juuni 2007 (5)
- mai 2007 (5)
- apr 2007 (5)
- märts 2007 (8)
- veebr 2007 (6)
- jaan 2007 (10)
- dets 2006 (8)
- nov 2006 (11)
- okt 2006 (7)
- sept 2006 (4)
- juuli 2006 (2)
- juuni 2006 (1)
- mai 2006 (2)
- apr 2006 (3)
- märts 2006 (2)
- veebr 2006 (4)
- jaan 2006 (10)
- dets 2005 (8)
- nov 2005 (7)
- okt 2005 (8)
- sept 2005 (4)
- aug 2005 (4)
- juuli 2005 (2)
- juuni 2005 (5)
- mai 2005 (5)
- apr 2005 (3)
- jaan 2005 (4)
- dets 2004 (4)
- juuli 2004 (2)
- juuni 2004 (5)
- mai 2004 (8)
- apr 2004 (8)
- märts 2004 (17)
3 kommentaari:
fantastiliselt saab tantsida nii, kui tantsid hingest ;)
ohu märke ei ole...see on okei, kui oled tööga harjunud. been there, done that.
võõrutusravi on jube, tglt ka. aga nüd kui mina tööd pmst ei tee on ikka selline vastik olla - tahaks pigem teha ja asjatada. kasulikum tunne on.
kas sa oled kommenteerimisjubina tagasi pannud? või siis olen ma viimased 4 kuud täiesti pime olnud? see on võib-olla isegi võimalikum.
ja j'l on õigus...niisama istumine on jube küll. mul on endal ka lakke sülitamisest nii kõrini, et nüüd haaran endale teha pea kõike, mis ette jääb.
:D
tähh toetuse eest sõbrad!
ma...noh...avastasin lõpuks, kuidas kommenteerimist enableda.
Postita kommentaar