Vot ei tea, mida te kõik rõõmsalt hetkel teete, aga ma istun üksi oma voodis teki all, läpakas süles, joon veini ja kuulan Scissor Sistersit. Ei söö praade, mulgikapsast, ei joo viina/õlut ja ei lälla om sugulaste ja sõpradega. Ja teate mis? Mul pole isegi kuuske toas.

Tegelt natuke on kurb kah, et meil Jõulu pole. Aga võib alati lohutada end sellega, et meil peres pole kombeks Kristlikke Jõule tähtistada. Me tähistame Nääri. Nagu tublid mitte-kristlased ikka. Ja siis veel 7. jaanuari, mis on mu tädi sünna ja ühtlasi kah õigeusu Jõul. See on okei, onju?

Või äkki ei pea me jõule, sest ilgelt raske on suguvõsa kokku ajada. Tallinnase vähemalt küll. Või ükskõik kuhu Eesti kanti. Sest inimesed ei pruugi päris Iisraelist või Prantsustmaalt või isegi Venemaalt kohale tulla.

/
- veel üks klaasike veini, preili?
- jah, tänan teid, meeleldi
/

Ja nii ongi, et ühed on ühes kohas ja teised teises. Ja mõned tunnevad end vahel üksikult ja mõned ei tunne, sest neid on mõnda kohta lihtsalt rohkem sattunud. Või minnakse üksteisele külla, et olla koos. Aga mitte 24. dets.
24 detsember on lihtsalt üks päev, kus kõik teised tormlevad mööda poode ja ostivad kinke ja söövad end hiljem tulevaks aastatks ette täis ära. Ja meil on argipäev. Täitsa veider kohe.

JA ma olen heas mõttes natuke kade nende peale, kes istuvad mulgikapsaist ja verikäkkidest lookas laua taga terve suguvõsaga ja kuulavad jutte, kuidas asjad ikka enne nii palju paremad olid ja kuidas kellegil maja ehitamine käib ja kui soodsalt keegi mingi liisingu sai ja kuidas ikka keegi võiks endale mehe/naise leida ja lapsi juba tegema hakata.
:)

Särab kuusk ja särab tuba!
Häid Jõule!