Berliin, 2.päev
Hetk tagasi tabas mind huvitav m6te-
Inimesed kipuvad kättesaamatuid hetki ja inimesi idealiseerima ja m6tlema ilusamaks. Ja siis neid taga igatsema ja salaja ihaldama.
Aga miks ei v6iks hoopis idealiseerida asju, mis on su käeulatuses?

Berliin on vastupidiselt ootustele tore. 6igemini ei osanudki sellelt linnalt midagi oodata, Maarja reisipiltidelt tundus see hall(oli ka ju kevad) ja mu jaoks tunduski see pigem nagu vahepealne peatuspaik enne Itaaliasse minekut.

Aga ei, huvitav on. Enamus inimesi riietuvad nagu eestlased- natuke trendikalt natuke laisalt. siiani pole tänaval näinud aga eriti nö lasnamäe beibesid. 6htul kyll liikus paar miniseelikus "trendikat" neiut, aga see oli ka k6ik.

Hästi palju on siin punkareid. siukseid hästi paljude värviliste rastapatsidega, veidralt riides, tätokaid täis. ei teagi, kas punkarid on 6ige s6na. Äkki mingid noored kodutud v6i ääärmuslikult alternatiivsed inimesed. erinevalt meie punkaritest ei ole ma siiani näind neid räuskamas ega midagi. ummikutes pesevad autode aknaid ja saadud raha eest ostavad 6ltsi ja tsillivad niisama. tavaliselt on neil miljon koera kha ymber. samuti kodutud, aga kaelarihmaga ja kastreeritud. koeri, nagu jalgrattaidki on siin metsikult palju.

tegelt kirjutab H kah nüüd päevikut, ma lihtsalt tahtsin talle konkurentsi pakkuda :)