tahaks midagi muud kui mentaalne valu ja piin. tahaks kasvõi füüsilist valu. tahaks läbi klaasi lennata, tahaks, et killud mulle nahka tungiksid ja rebestaksid ihu. verd tahaks. see oleks valusalt ergutav kogemus. äkki ärataks see isegi sellest vastikust hallist närvilisusest ja ängist?

või jookseks ja karjuks ennast tühjaks, sõidaks jõuetuks, nutaks end puruks.

närvid on vahel lihtsalt nii läbi. rabeled täie eest, ei maga öösiti ja siis oled sunnitud taaskord nentima, et elu on karm ja ebaõiglane ja inimesed ei väärtusta tehtud tööd samavõrd kui seda, kas su nägu talle parajasti meeldib või mitte.

a mida ma vingun, mul on ju peaaegu kõik olemas. okei, raha ei ole, tööd kah enam ei ole, aega ei ole isiklikuks eluks, ja tuju pole kah just kiita, nagu näha. aga muu....????

mõistvad inimesed on õnneks. ja jäätis viinaga, mis on kah hea.