neljapäev, 30. november 2006

Vahel tahaks nii palju asju korraga öelda, et lõpuks jääd lolli näoga seisma, ilma et suudaks midagi mõistlikku neist miljonitest variantidest valida. Ja punastad vastu.

Ja vahel oled tahtmatult sunnitud panema kedagi teiste ees piinlikusse olukorda selleks, et sa saaks aru, et tema käitumine on vale ja teisiti reageerides tegutseks sa enda soovidele ja eneseväärikusele vastu.

Ja vahel avastad, et inimesed, kes on sind õpetanud ja hinnanud, ei saa ise samades valdkondades ja olukordades alati hakkama. Ja siis on natuke kurb. Ja mõtled, et kelle õpetussõnu siis õigupoolest järgida. Kui üldse

Ja vahel tulevad asjad uuesti meelde ja vahel ei julge asju teha ja vahel tehakse tuju sama asjaga nii uskumatult heaks ja vahel samaga p***ks.

Ja vahel...kirjutad oma peidus tunnetest poolanonüümselt internetti. Sest muidu ei julgeks ju.
Jobu

teisipäev, 28. november 2006

krapkrapkrap tegi arvuti ja MSN läks tööle
oi kui hea on kodus tööd teha!!!
ülemused ei sega, telefonid ei helise, tööülesandeid ei tule pidevalt juurde, kohvi ei ole vaja keeta ja lõunapausile saad kiirelt ja tõhusalt minna siis kui tahad. ja süüüa seda, mida ise tahad.
Nii et haige olemisel on ka oma väga tugevad plussid!

Family guy'st noppisin eilse päeva killu-
Lois: "Argh....what's that smell?!"
Brian: "It's either bad meat or good cheese!"

esmaspäev, 27. november 2006

J! Frau reežis is back!
Aga tead, ma arvan, et mõnedel inimestel on lihtsalt raskem koostööd teha tiimis kui teistel ;)
Et nendega tuleb kuidagi eriti osavalt ümber käia ja mitte lasta end häirida. ma küll tõesti ei kujuta ette kuidas :P
BE there

reede, 24. november 2006

täna on jälle selline päev, kus ma teen nägu, et teen tööd.
sest haigena olles ei tohigi tööd teha tegelikult. siis tulebki nägu teha ja mõelda välja viise, kuidas igast kohustustest eemale hiilida ja asju delegeerida.
muidu tavaliselt ei oskagi teistel abi küsida, aga näe vajadus pühendab abinõu.
ja ma siiralt tänan kõiki, kes on mulle lahkelt vastu tulnud.
4 pool tundi veel.
ei tegelt on 2 nädalat veel ja see teadmine ei motiveeri ÜLDSE. ainus lootus on see kolmas nädal, mis tuleb peale seda kahte. peaks vaid vastu selle aja. siis luban, nagu ikka luban, et olen hea ja pööran enda heaolule hästi palju rohkem tähelepanu. päriselt.

esmaspäev, 20. november 2006


ma arvan, et hedonism võiks mulle sobida küll.
käisin nädalavahtusel plektrumil ja uskumatult tore oli. Noh välja arvatud see, et ma tundsin ennast tõelise alkohoolikuna, kuna M oli autoga ja jõi õhtu läbi kooolat jääga.
Aga hästi palju tuttavaid ja elektrot ja "elektrot"(see, mis ei ole hauss, aga on ikkagi hea ;) ja esimese kursuse tudengite tüüpiline halturtšik, mis tõi natuke nostalgiatki hinge. Hea oli. Isegi vanadvanad tuttavad olid seal ja olid head :)

Aga täna, nagu esmaspäeviti viimasel ajal kombeks, käisime kinos. "Müümise kunst" tekitas ägeda arutelu ja paksu pahandust. Usk olevat nimelt idiootne nähtus.

jupjup. usk muusikasse?

I can't wait for the weekend to begiin....
ja mu teine lemmik-
make love and listen to the music...you've got to let yourself gogogogoooooo...
väga "vanaaegselt seksistlikult dinosauruselik" lugu, nagu ütleks Onu Raivo ;)
aa..ja muidugi täiesti uus avastus
www.myspace.com/hotchip ja "Over and Over"
underunderunderunderunder and under, the spell of repetition really is on you

laupäev, 18. november 2006

Iga kord kui ma ühte konkreetset lugu kuulen, tekib mul sellest seest soe tunne ja igatsus. Suur ja soe ja samas piinav igatsus ühe pealtnäha vähetähtsa minevikuhetke järele. Hetke järele, kus olime Tartus ja oli semi-talv(siuke tüpiline detsember) ja sõime kuskil juustusuppi vist...Aga eks õnn ongi vist väikestes asjades ja oskuses neist rõõmu tunda.

Aga see lugu, kurat, jääb alati põhjalikult kummitama päevadeks!

kolmapäev, 15. november 2006

vägaväga hea oli mondis täna. kuigi ma ei ole oma olemuselt eritline mondi fänn ja tõttöelda tekitab see materjalis orineteerumise protsess mus pigem paanikat kui rahulolu.

aga täna oli hea. vbla selle pärast, et see ei olenud minu materjal, või selle pärast, et ma pole ammu olnud mondis, aga tõenäoliselt ka selle pärast, et Joa tänaval ei levi jätkuvalt Tele2 ja internetti ma kah eriti akiivselt ei kasutanud. Bliss! ei mingit administratiivset tööd.

Aga eile sai minust, vanast teefännist, taas kord keskpärane kohvijoodik. mage mandumine

ja poliitika ei koti mind jätkuvalt absoluutselt. "F" möödus taas minuteid lõpuni lugedes. isegi siivutud teooriad poliitikute kohta ei tee seda tundi põnevamaks

ei tea mis küll homne päev tooob...oh seda põnevust. ei, ma ei viitsi end koormata mõtetega keerulistest inimestest. las koormuvad ise.

ja reedel...õujee xD

teisipäev, 14. november 2006

eile tassis M kummirelsi ja nentis seejuures rõõmsalt, et vahel on hea ka päris tööd teha.
oo...ma olen NII nõus!!

kell on 19:29 ja tööpäev läppariga kestab ööni. õnneks istun homme mondis, päris tööle veidigi lähemal.

reede, 10. november 2006

stop the nightmares

ükskord suve lõpus sõitsin suvilast tagasi Tallinna. Seekord mööda seda mereäärset teed, mis on veidi pikem, aga ka ilusam, kui Keile tee. Oli hämar ja maagiline, sest kuulasin Mum'i, mis kunagi kogemata sattus ipodi ja mida polnud kunagi varem kuulanud.
See oli üks neid maagilisi öiseid sõite. kus oled sa ja on su mõtted ja tunded ja kus usud siiralt, et kõik on siiski veel võimlik ja sinust saab kord ilus ja hea inimene. tol hetkel ma mõtlesin, et sügis on veel kaugel ja seda kaugemal talv ja salaja lootsin, et äkki jääb seekord ehk see tulematagi.
Ega midagi erilist tol õhtul juhtunudki, jõudsin linna ja arvatavasti läksin järgmisel hommikul tööle.

täna kuulan jälle mumi. aga lootus ilule ja õnnele on minust kuskil väga palju kaugemal kui siis, suve lõpus. Eilne päev, mis tipnes julma piinamisega televisiooni otseetris ja väidetavalt minu esimese skisofreense nägemusega ei olnud just kõige kergem. Nagu arvata võis, nägin unes sürrealistlikke õudukaid. ja täna ei taha ma tööd teha. valetan inimestele telefonis ja loodan, et sellest midagi halba ei juhtu, ja keegi selle tõttu haiget ei saa.

täna ei ole lihtsalt päris SEE päev.

neljapäev, 9. november 2006

Mojito
J!!!!
See pilt on ekstra sulle. Kui lugesin su blogist mojitodest ja palmidest....noh, siin see on ;)
ei ole just kõige ilusam pilt ja võiks väita, et mõni kehaosa on ilmselgelt ülevalguses...aga mojito it is :)
kell võiks olla juba pool kuus
...siis ma teeks näo, et ühiskond vajab mind mujal ja lükkaks sujuvalt kõik põlevad tööülesanded sujuvalt homse peale ja tõmbaks siit lihtsalt jee. las põlevad omaette.

ja kui tuju oleks, siis viiks isegi oma auto pessu. ja sööks päevas korragi sooja toitu. (kabanossid ei loe)

esmaspäev, 30. oktoober 2006

tahaks olla kuskil mõnusas soojas kohas.

Naljakas, vatasin täna aknast kuidas lund lendas ja tuletasin meelde, et see oli ju alles hiljuti, kui me Cannes' rannas olime ja ilge kaitsefaktoriga päevituskreemi endale peale määrisime, et mitte ära kõrbeda. Ja Niccas(Nitšes ;) kalu taga ajasime. Ja kalimutšot jõime vee asemel janu kustutamiseks. Ja Roomas ei suuutnud olla, sest nii palav oli ja oma 3st seal Igaveses Linnas veedetud tunnist 2 magasime Colosseumi ees maha. Ja kilekotist oliive sõime ja tegime Jim Jarmuschi filmimaratoni ja prantsuse keelt autojuhtidega purssisime ja poole paki kaartidega valetamist mängisime, sest mu tädi ei suutnud meid Hispaaniast üles leida ja sõitis hoopsi Prantsusmaale.....
Hea oli.

reede, 20. oktoober 2006

võta aega veidi ringi vaadata
veel ei ole hilja jõuab elada
ava silmad mõtle peaga küll sa näed
elu...mm....imelised väed...pudrumäed..mmmhmmm


vahel ma üldse ei saa aru, miks on asjad nii nagu nad on. ja kas nad üldse on nii nagu nad on. ja kui nad parasjagu on, siis kas see on õige, või vale ja mis peaks siis tegema, et nad oleks õiged.
ja kui on asjad juba nii, siis mis on õgupoolest õige ja mis vale ja kelle vatenurgast ja huvides.
ja äkki on vale hoopis õigem kui on õige, sest muidu oleks asi hoopis nirum. Ja inimene õnnetum.

Ja seda kah, et kas peaks oma naivismi ja idealismi hoidma ja vastu hakkama rutiinile ja süsteemile või peaks hoopis muganduma ja tegema nii "nagu on alati tehtud". sest nii ju on alati tehtud.

-----------------------
mõtteainet kui palju.

inspiratsioonipuuduse üle enam ei kurda.
ei oska öelda, kas see on hea või halb. ja kas siis kui on hea, kas see on ka õige ja mis õigupoolest on õige....

teisipäev, 17. oktoober 2006

müstiline sügisigatsus
Tegelt on sügisel mingil määral sarnane meeleseidund, mis kevadelgi.

Kevadel armuvad kõik, sest siis on tärkamas uus lootus, äkki tunnetatakse, et on ju jõudu küll edasi elada, et päike paistab ja tegelt on päris hea olla ja inimesed on korraga kuidagi rõõmsamad ja ilusamad. Kevadel igatsed midagi uut, midagi põnevat ja metsikut.

Sügisel on jällegi see, et püütakse kõigest jõust otsida mingeid pidepunkte, et vältida külma ja kalki talve. Otsida mingeid lootuse ja helguse riismeid langenud lehtede vahelt. Sügisel on igatsus soojuse ja läheduse järele. Otsid teist, arvates, et koos on kergem üle elada külm talv.

----------------------------------------
lihtsalt siuke mõttearendus tekkis

neljapäev, 12. oktoober 2006

inspireerige mind palun!

Tundub, et elu on liialt rutiinseks muutunud. Et nagu tööd teed küll ja mitut erinevat tööd, aga midagi jääb ikka puudu. Ühte teed raha pärast, teist lõbu pärast, aga kummastki ei tunne täiega rõõmu.
või võib-olla ei oska ma lihtsalt enam näha toredaid seiku, nähtamatuid sündmusi/detaile igapäevaelus.
või võib-olla peaks võtma kätte ja ära armuma.
või mõne töö maha panema
või remonti tegema.

või vingumise lõpetama ja S. eelmise romaani lõpuni lugema.
Good idea indeed!

Järgmisel nädalal lähen Queen Elizabrth The Second'it vaatama. hea :)

teisipäev, 10. oktoober 2006

nad ei helista
...ju ei ole siis selline tüdruk, kellele järgi joostakse.

esmaspäev, 9. oktoober 2006

Vahel ma lihtsalt vihkan kogu südamest tehnikat.
Jah see on võimalik. teatud montaažiprogrammid satuvad miskipärast eriti tihti vihatud tehnika valda.
Ja siis ma vihkan seda, kui sa ei saa midagi teha, et tehnika asju kiiremini teeks.

Ja siis veel, kui juba vihkamiseks läks, ei salli ma olukordi, kui keegi on sulle midagi mingiks ajaks lubanud ja siis pead sa sel ÕIGEL ajal seisma silmitsi faktiga, et mitte muffigi pole valmis. Mis tähendab seda, et sa pead miljoni inimese ees kõrgetes asutuses vabandama ja naeratades ütlema, et ah teate, tehnika jumpsis. Ja iga selle vabanduse ajal tunned, kuidas nad vaatavad ja mõtlevad, et ah, ära vabanda, sa oled lihtsalt mõttetu ja laisk ja sinu "looming" ei kõlba kah kuhugi.

Nii et kui keegi ütleb, et "parem tee kõik ise ära" poliitika on vale, on tal lihtsalt roppu moodi vedand.

teisipäev, 3. oktoober 2006

mu kolleeg ütleks:
"õu šit"
ma jäääks siiski truuks originaalile:
"oh shit"
ära joodud on pudel rosed. ja võtmekimbus üks võti vähem. kusjuures kõige naljakam on see, et ma TUNDSIN, kui seda võtit ei olnud enam.

istun nüüüd oma ema korteri kõige remontimata toa põrandal ja kirjuan. ja mõteln

et tegin liiga inimesele, kellest hoolin.

darn. aga selllest saabki aru vist siis, kui oled juba eemal.

vist.

neljapäev, 28. september 2006

going home

Teisipäeva hommik algas kell 4. Dushi alla, taksosse, akud kotti, monitor kaasa ja kell 5:00 olime trollipargis võttevalmis.

sellele järgnes 4 ja pool tundi trollis loksumist XDcam õlal. oli raske ja oli huvitav. A luges trollis ette peatuste nimesid ja soovis inimestele saate "P" poolt ilusat töö/koolipäeva hommikut. Mõned lehvitasid, teised naeratasid salaja pihku trollist väljudes.

Üks asi, mis mulle opeka töö juures vist kõige rohkem meeldib on inimesi jälgida ja hommikuti on trollides neid tüüpe küll ja veel. Mu eriline lemmik oli üks pealtnäha asotsiaalne mees, kes oli igatahes sotsiaalsem kui enamus "normaalseid" reisijaid. Kusjuures kogu reisi ajal ei rääkinud ta sõnagi. Aga ta nii väga tahtis, et ma teda filmiks ja siis kui tegin seda, näitas mulle seda (y) liigutust ja naeratas siiralt ja südantsoojendavalt. Tema tundis vist kõige rohkem kõigist neist rõõmu, et saab telekasse, kuigi võib vist julgelt väita, et just temal oli kõige hullem "bad hair day" ja muud asjad. Ja siis kui ta trollist teistega väljus ja A neile kõigile ilusat päeva soovis, oli ta jällegi kõige rõõmsam lehvitaja.

Hakkasin täna sellest tüübist Rle soojalt rääkima, kui ta mind kiirelt katkestas ja ütles, et hoia neist eemale, neil on tuberkuloos.

what a spoiler

kolmapäev, 20. september 2006

Vahel on lihtsalt nii, et saad mõne lähedase inimesega kokku, keda pole näinud nädalaid ja siis on tunne, et võiks kõik muud asjad pekki saata ja selle inimesega igavesti kaua istuda ja rääkida.
Ja nii hea on siis rääkida ja kuulata ja olla eemal muust jamast, mis muidu ümber on. Bliss!