mõttekatkeid...

tegin endale eriti kange kakao(pool kruusi pulbrit/suhkrut/koort ja pool vett) ja küsisin endamisi, et huvitav, kas sellest midagi halba ka juhtub, kui ma nii kanget asja palju joon. K vastas, et ei vist, elad vähem ja säilid kauem.
Dääm.

ja M ütles noorte tudengite kohta, et nad on veel väga toored, seest vedelad ja pealt ülbed, nii et tuleb neid veidi peksta, et nad aru saaks, et nad midagi ei oska.
ka omapärane ja huvitav lähenemine.

ja Jänks kuule. Ma leidsin selle kleidi, millest sa rääkisid. Mingit hullu pidulik/seksikas kleiti tast küll ei saaks, aga tähtsamale intekale võiks vabalt selga panna küll, teha ametlikuks ja nii. ja randa muidugi kah. ja aksessuaaridega saab stx mängida. Aga ma ostsin selle endale ära :/ Vabandust.

Lähme ujuma?

meeleSPA

spa...spaspaspaspaaaaaaaaaaaaaaaaaaa

võiks igavesti seda kirjutada. ja kohe minna saaremaale spasse ntx. kohe, oota teen veel 2 asja ära ja siis lähen...oota kohe...

laupäeval mondis oli kurbnaljakas. 2 bfmi esimese kursuse mondi tudengit istusid etv 7. makis ja ketrasid musta materjali läbi vaadata. ametlikust mondi ajast, nagu oleks istunud kuskil bfmi tasuta mondis. ketrasid ja otsisid kohti, mida võõõõõõõiks sisse panna...ah ma ei tea, paneme selle...ei tegelt võtame sellle...või....pohhui tegelt. kurb oli. sest ma ei osand neil kõrval kah istuda ja laksust režisseerima hakata. võtsin 16 kassetti musta materjali ja läksin ise läbivaatusesse ketrama. ütlesin, et nemad pangu need asjad mustal real paika, mis on kindlalt teada, kus need asuvad. et saaks nii ehk kiiremini, mina ketran ja nemad mondivad. siis tuli G tagasi ja ütles kurvalt, et nad olid katnud musta materjali küll, aga helid jäid panemata. ei ole hullu, näitasin mondipoisile kätte sõbra matchframe'. ehk ei ole kõige kiirem viis seda teha, aga variant igatahes. siis tuli G ja ültes, et kuule, näita neile kuidas helisid teha. katte heli peksis nimelt inteka helist üle. ebamugav montida, tead, et tõstaks nivoosid ja paneks faded. ega ma kade pole, aga dääm poiss, helisid tehakse viiiiiiiimase asjana. tõega. ja oligi kurbnaljakas. toredad noored olid, aga ma oleks isiklikult solvunud selle inimese peale, kes saadaks siuksed mulle monti tegema. tore on tore, aga kui tööd vaja teha, siis ma tahan enda tiimi inimesi, kes oskavad asju minust paremini. logish suht.

nojah. ja pühapäeval oli räme tootmine teemal "H. A.". He uus reežis oli seal, aga produ osa lonkab jätkuvalt ja aina hullemini. terve päevaga teha ära pooletunnine osa...keeruline. R ütles selle kohta, et ebaprofessionaalne. Mingi hetk jooksis mõte lihtsalt kokku ja muidugi hakkad siis vigu tegema, kui enam kainelt ei mõtle. paar isiklikku võitu saavutasin seal kah, nii et kui hommikul polnud päris selge, kumb meist nagu juhtope on, kas mina või K, kes seda oli vaid paar korda teinud, aga näitas ilmselgeid märke, sellest, et nüüd juhib tema(eriti peale seda, kui ta mul kärulükkaja ükskord oli :P) siis platsil ei olnud selles enam küssi. Uus reežis oli mind ükskord tegutsemas näinud ja juu siis rahule jäänud ja võttis mind kohe omaks. Aga ega seal eriti aega ei olnud kah muneda ja suhteid paika panna. tootsime ju. ja teine võit oli see, kui kokkujooksnud stseeni ümber paigutasin ja asi lahenes. muidugi oli ka kaotusi ja alati võiks valguse paremini panna! El viskas päeva edenedes kopa ette ja ta hakkas plõksima. aga igatahes väikeste nippidega saime päeva õhtusse. Pärast istusime Ega suitsuruumis ja kirusime seda kiirproduktsiooni. aga kahjuks ei ole sellest kirumisest rohkem abi, kui et me saime lihtsalt ennast välja elada peale 10 tunnist rämedat tööpäeva.
ma lihtsalt loodan, et ülesvõetud materjal monteerub raskusteta.

Musi teile Sõbrad!

Sepp tegi ilusa pildi "Klassist"

ma ei karda, ma teen

Viimasel ajal olen hakanud arvama, et ma ei karda eriti midagi. Noh, et kui on vaja Andrus Ansipile öelda, et palun seiske siia ja keerake end natuke vasakule...ei tegelt paremale...ei, nii nagu enne oli, nii oli parem tglt. Seda ma ei karda. Ma enam ei karda ka asju, mis enne ajasid mind rämedalt krampi.Mine esine rahva ees. Mine seisa Ruusaare ette ja tee nägu, et sa saad "selle suure kaameraga" hakkama ja vaidle samal ajal valgustajaga, et pilt on küll kole, aga vististi on peadriektor ise liiga ümara näoga. teeme lihtsalt ära. See ei ole enam hirmus. Muidgugi pildi tegime me ikkagi ilusaks ja peadirektor jäädvustus mõistlikult. Ma ei karda ka veidreid kohti, nagu narkarite pesad ja kopli urkad. Aga see on pigem arutu kartmatus. Aga ma ei karda ka seda.

Aga täna avastasin, et osad asjad siiski löövad mind rivist välja. /.../
Ja mind lööb vahel täiesti rivist välja aukartus ja imetlus mõne inimese vastu. Ma ei suuda käituda sundimatult ja veel samal ajal süüa, kui samas on inimene, kelle tekste ja kelle juttu ja jutte ma võiks kuulata lõputult. Mõte jääb seisma ja ei tule ühtegi asjalikku lauset ega vähegi adekvaatset nalja. Siis tabab mind täpselt kaks mõtet. Esiteks muidugi küsimus selle kohta, kas ta suhtub musse kui mõtetusse /.../ või näeb ta rohkem ja teiseks...teiseks tabab mind tugev soov kuulata neid jutte ja tekste veel ja veel ja igavesti veel.
Sellised inimesed on ohtlikud.
aukartus ja imetlus on tänase päeva kaks suurt ja pateetilist sõna.




täiendus....mingi tund hiljem või nii
ja eks need arvamusliidrid ja imetletavad inimesed saavad ju aru, et nad teistele peale lähevad ja teised neid imetlevad ja on nõus ükskõik mida nende heaks tegema. mina näiteks ei suutnud oma homset püha ja puutumata vaba päeva kaitsta selle "aukartuse ja imetluse" löögi eest ja selle tulemusena istun pool päeva tööl. nõrk :P
women are sooooooo easy.

täna kuulsin uut väljendit- lohakas kepp. vähemalt kõla on sel huvitav, muu kohta ei oska midagi öelda :)

maisuuuuda

vsjo. väss on kallal ja enam ei saa ilma energiajoogita olla. eile laksisin 2 red bulli sisse ja ühe kabanossi ja siis tiksusin kopli mahajäetud slummides ja hiljem valimisstuudio otseetrisse. ületöötamise vist ainus pluss on see, et sa lakkad mõtlemast mingi hetk. toodadtoodadtoodad. tähendab iseenesest ei olegi see eriline pluss, aga ma arvan, et kui oleks eile süvenenud täiega nii narkomaanide kummitustega täiesti segipööratud ja kustud korterisse, mida pakutakse emale, kes kasvatab üksi 5t pisikest last, kellest noorem on vaid paari kuune.....kui ma oleks seda täie hingega võtnud ja siis pidanud kuulama ja süvenema sellesse paska, mida õhtul etv otseetris 8 paksu täissöönud poliitikut suust välja ajasid...siis ma oleks neile kallale läinud ausõna. ja siis ei oleks mind enam kottind, et on otseeter ja et arvatavasti keelataks igaveseks etvs otseetri poliitikasaated ilma turvameesteta ja et mu vanamehed saatuks selle pärast igavesest ajast igavesti põlu alla.
Aga kui hakata mõtlema, siis elu ON lihtsalt karm ja ebaõiglane. sellele ei tohi anult mõelda, tuleb mõleda headele asjadele, sest vastasel juhul lämmatab see masendus lihtsalt ära. ja nii ma tunnengi rõõmu oma zombieolekust. tunnen rõõmu, et kui ma teen minimalse pealiigutuse, siis näen kuidas lumehelbed piinlikult aeglaselt lendavad katustelt päiksesse. ja tunnen rõõmu. ja ei morjendu igavesest remondist ja puhkamata jäänud päevadest ja.....sellest, et mul ei ole 24.ks midagi selga panna
džiises kraist.

Jänks käskis blogi täita

...aga käskisid ju ;)

Ilus ilm on täna, vat mis. Võrratu! kui nüüd olla lootusetu romantik, siis ma ütleks, et hing jääb kinni, kui vaadata suuri aeglaselt lendlevaid lumehelbeid päikses.

krt mõttelõng katkes ära.
ja vat nii ongi, kallis J, mõte ei jookse ja kui jooksebki, siis ei suuda mõistlikku juttu ajada. lausa hirmutav. aga eks ma sulle kunagi veiniklaasi taga räägin ära. kui olen ise selgusele jõudnud. mida iseenesest ei juhtu vist kunagi :P
sitt värk

sõbrapäev möödus sujuvalt.
ei mingeid pingeid ja paanilist kingituse jahtimist seekord. rahulik, vbla selle pärast natukene kurbki. kindlasti.

meil kontorist sõitsid kõik berliini, festivalile. juba eile võtsime Heikiga sümboolse kakao viskiga ja siis saatsin ta takso peale ja temagi kadus saksamaa poole. Täna ei olnud kell 10:56 kontoris kedagi. ukski oli lukus. Kassid läinud, hiirtel pidu. Julgesin lõpuks avada ühe Ice pudeli, mis oli seisnud juba nädalaid meie kapis. nüüd on see peaaegu otsas ja 2 tükki on veel ees. Need jäävad tulevikku. Teistele.
sain minagi eile šokolaadi. natuke pagaripoistelt väikse halturtšiku ja sõbrapäeva eest ja natke hooopis teisest maailmast. hoopist teiste väärtushinnangute, arusaamade, kommete, riietuse, poodide, mõtete, mälestuse, kogemuste, harjumuste maailmast. Hoopis eemalt, aga tegelikult lähemalt kui arvata julgekski.
Igatahes oli eile rahulik ja meeldiv.
Ja täna olin jälle sunnitud pesema pead kausis, sest kuum vesi sai meie paneelmajast järjekordselt lihtsalt otsa.

Жизнь надо прожить так что бы потом не было мучительно больно за бесцельно прожытые годы

Selgunud on kurb tõsiasi, et mul on peas nii palju mõtteid, et ei viitsi maha istuda ja neid selgeks mõelda ja siis siia kirjutada.
Aga kevadet tahaks küll juba. Ma tean, et liiga vara, aga tahaks juba värskust ja rahutust ja müstilisi lõhnu öhe. Oo, ma tean, et kevad ei jää tulemata. Tunnen seda.

pirsmavestlused

Täna küsis mult Prismas müüa dokumenti, kui hakkliha ja spagettidega koos ostsin ka pudeli punast veini.
Ma siis naeratasin, ulatasin oma ID ja tänasin komplimendi eest.
Selle peale ütles müüa, vanem slaavi naisterahvas, et jumal küll, mis siis ikka, noor ilus ja värske inimene, et 30seltki küsitakse teilt raudselt dokumenti.
Ja nii mu tuju heaks läkski :) et mitte nagu need 2 esimest omadust ei meelitand niivõrd, kui just see värskuse aspekt....
Hetkeks läkski meelest see, et mul siiani tegemata üks eelarve, mille tähtaeg oli täna, et homme ja ülehomme on põrgulikult pikad ja kurnavad tööpäevad, et teisipäevasest kultuuripeost saati on mul ikka veel selga valus ja külmetus vist kah veel, et emotsioonid on absoluutselt ebastabiilselt kõikuvad viimasel ajal, et...et mulle helistas juba R ja küsis, et millal kurat ma tööle tagasi tulen.
Naeratasin ja kõndisin lumesopasele tänavale. Tänase päeva meeldiv üllatushetk oli see.

Aga õhtul on plaanis spagetti bolognese ja mõnus tsill vanade tuttavatega. Ei klatši telerahvast täna minagi.

J ja K, midagi teile ;)

Eile külmusid mu autouksed jälle kinni ja et neid üles sulatada, otsustasin seekord Keila tripi asemel minna hoopis Koplisse elu vaatama. Õigemini mereäärseid ilusaid vanu maju. Ja neid oli seal palju! Kopli sadama kõrval oli paar nii vapustavat puumaja , ma jäin keset teed seisma, et ikka veenduda, et nad seal on. Siuksed...tundus et tsaari ajal ehitatud suvilastiilis(??) pisikeste rõdudega majad. Ja mingi hetk leidsin ma seal lausa mingi väikse tänava, kus mõlema pool olid vist eestiaegsed, eramajad. Kõige kummalisem selle juures oli muidgi see, et need majad olid ainult sellel tänaval, ümberringi olid aga mingid suvad paneelikad ja telliskivi hruštšovkad. Ja kõige kõige ägedam oli muidugi see, et see pisike tänav lõppes otse merre. Müstika. Siis oli seal veel üksjagu mingeid jubedaid mahajäetud barakke, kus ei tohiks keegi enam elada, aga ikka leidus aken või 2 kus põles laelamp. Mul tekkis hetkeks kiusatus sinna majja siseneda ja koputada uksele ja vaadata, et kes kurat seal elab. See kiusatus möödus õnneks suhteliselt ruttu.
Ja peale seda otsustasin paljassaarde minna ekslema. Hea oli. Lumised väljad ja täielik tühjus, suured kraanad ja ei mingit liikumist. Keerasin R2 hästi valjuks ja manööverdasin lumes. Vaiko Eplik ja Eliit- Armastus päästab maailma.
Nii tsill oli, et ei märgand viimase hetkeni mingit suvalist rongi kuskil keset teed. Nii oleksi äärepealt rongi alla jäänud, nagu ühel Annal kombeks oli. Õnneks midagi ei juhutnud, see seik kainestas vaid. Hea seegi.

ikkagi oli hea elamus!

ei ole ainult lapsed

natuke ilusaid pilte ja valgust http://www.portrait-photos.org/

huh...praegu jõudis kohale, kui kiired ja tegusad viimased 24h on olnud.
Algas kõik Paarist, siis tegime 10. mondis õlleneljapäeva- kohustuslik tsikkide jooming koos meeste klatšimisega, siis mingi kõvahäälne purjus lällamine Kahvlis ja opekate ärasaatmine väikese viinaga ja siis teistmoodi jutuajamised ja sõnumid ja pehmed ja karvased täna varahommikul eesti ehk parima operaatoriga ja varieeruvate valgusskeemidega ja nüüd joonis ja töö eest põiklemine. liiiiiga keeeruline.

aa...ja muidugi kui nüüd kiiretest aegadest rääkida, siis terve see nädal on olnud väga peadpööritav. alates eurolaulust, kus muidugi olin relssidel ja 10 tunnised tööpäevad möödusid suurel kiirusel vasakule ja paremale sõites. erinevate kärupoistega. O on konkurentsitlt parim selles ametis siiski!

Nuvot ja siis nii oligi. peale selle õnnestus mul kolmapäeval veel Fd teha, mis oli täielik absurdikomöödia nii kaadri sees kui taga tänu poliitikutele kui assistentidele.
ja siis ja siis ja siis.....nojah. ja Kumus käisin kah lõpuks söömas. mitte küll sellises olustikus nagu oleks soovinud. kahjuks

Ja kui nüüd see töine post lõpetada töise lausega, siis pühapäeval saab veelgi natuke landmarke püstitada ja ajusid ragistada.

Life is what happens while you are busy making other plans

eesti keele minimalistlik mitmekesisus

täna tabas mind mõte.
eesti keeles on sõnal ARM kaks täiesti erinevat tähendust, mis on samas nii seotud, et vahel on neil päris raske vahet teha.
Ntx on ühes laulus siusked sõnad:
"...liiga kauaks jääda võib ARM mu südamesse.."
Et võta siis kinni, kas on tegu armuga või armiga? või on seal üldse vahet, kumb neist südamesse jääb?

Aga senikaua kuni päike paistab mu akendest sisse ja ma hommikuti teki all seda nautida saan, seni ei olegi suurt vahet ei armidest ega millestki muust.

emotsiooni ja spontaansust palun

Tihtipeale ei meeldi mulle emotsioone ja mõtteid sõnadesse panna. Sest esiteks pläkutatakse vahel niisama ja ei mõelda tõsiselt kõiki sõnu ja ongi lihtsalt siuke suur mull, et "ma räägin siukest juttu, mitte et ma seda tõsiselt mõtleks, vaid mul lihtsalt tuleb seda teksti ja ma ei hoia end tagasi". Teiseks on see kuidagi labaselt argine, kui sa kõik ütled välja nagu on. Siis ei ole enam müsteeriumi ja põnevust, kui kõik ära räägid noh. Muidugi vahel ei saa rääkimata jätta, vahel peab asjad sirgeks rääkima, välja ütlema oma nõudmised ja arvamused ja ootused ja asjad, mis häirivad.

Aga vahel on hea lugeda kehakeelt ja tegutseda millegi muu kui sõnade ajel. Et lased end vabaks ja lähed mänguga kaasa ja TAJUD inimese olemasolu enda kõrval. Mitte ei kuule vaid. Mu meelest on see vahel täitsa põnev.

või tegelt, alati jääb ju ka variant, et ma olen lihtsalt friik

ARGH!!!
Anna saa kaineks PALUN :D:D:D

argh üksi veini joomine ja MSN on kurjast.
riili

nii. homme loen kõik msn logid uuesti üle ja mõtlen kainelt järele. ja kui ma Rle rääkisin pikalt, et kõige rohkem häirib mind joogisena olemise juures loll jutt, mis suust hakkab imekombel tulema ja kui ma sellest järeldudest lähtuvalt olen püüdnud vähem seltskonnas joogine olla, siis nüüdsest peaks ma joogisena üksi ka msnst emale hoidma.

just.

nii saabki olema!
ja nüüd....

VEINI JÄRELE!

ülevaatus

Jeebus ma lugesin just terve oma blogi läbi. päris hariv oli. naerda sai kah ikka õnneks paaril korral :P
tervendav kogemus.

soovitan.

Tahan tahan tahan tahan

Täna on üldise pohhuismi päev.

Õigemini on mul täna mingi eriti tigu-siirupis tunne ja sellepärast on asjadest lihtsalt meeldivalt pohhui. Kuigi natuke emotsiooni on kah ikka tänases päevas olnud. Ei saaks ju seda mainimata jätta.

Üldiselt olen laialtlevinud trendi kohaselt jõudnud ise kah omadega montaažiarvuti taha. Natuke on isegi tore vajutada IN'e ja OUT'e ja teha matchfreime. Kuigi ma lubasin, et põhimõtteliselt ei mondi ise. Et keskendudn pigem režisseerimisele. huiat. põhimõttetu inimene.

Aga halb on kogu asja juures see, et mingi hetk tabas mind täna ka mõte, et ma ei oska oma tööst vaba ajaga midagi peale hakata. Isiklik aeg ja elu on nii kokku kuivanud lihtsalt. Ei tegelt eks ma liialdan kah veits. Oleks võind kinno minna tegelt... või...kas see on kah erialane ja tööga kuidagi seotud tegevus? Klassiõed küsisid reedel, et miks ma klassikokkutulekule ei ilmunud, vastasin ausalt et tööl olin, siis suutsid nad veel mu käest uurida õhtu jooksul, et mis ma aastavahetusel tegin ja kust ma üldse tol hetkel nii hilja tulin. Vastus polnud ei väga originaalne ega üllatav.

ohu märgid?

Ja siis laupäeval mõtlesin välja, et mida tahaks.
Tahaks, väga väga väga tahaks suve, või äärmisel juhul hiliskevadet, siis kui õhus on veidrad lõhnad ja hinges on rahutus, tahaks, et oskaks alati hästi ja maitsvalt süüa teha ja et kodus oleks alati häid toite ja head veini või gintoonikut ja et külmkapis oleks lõppematud juustu ja vahemere äärest toodud oliivide varud, ja tahaks et oleks ka hästi palju erinevaid teesid ja siis kutsuks õhtuti sõpru külla ja vaataks häid arthouse filme ja oleks niisama. Ja siis tahaks olla andekas ja mitte kunagi kahelda oma otsustes. Suhtuda ratsionaalselt ja kainelt ja pidada dialoogi, aga mitte mingil juhul tehtud otsustes kahelda. Ja siis tahaks trenni minna ja õppida fantastiliselt tantsima. Ja siis tahaks veel, et ei teeks kunagi teistele inimestele haiget, aga samas saaks teha täpselt neid asju, mis parjasjagu õiged tunduvad ja lähtuda hetkeemotsioonidest ja spontaansusest. Ja tahaks, et kodus oleks puitpõrand ja lõppematud hea muusika varud. ja korralik vinüülimängija. vot. Ja siis muidugi tahaks maailmarahu ja et inimesed oleks looduse suhtes respekteerivamad ja peale eilsed superfilmi "IDIOCRACY" tahaks, et inimesed oleks natukenegi ...erm...haritumad, targemad ja realistlikumad.

Aasta sai nii kiiresti vahetatud, et ei jõudnudki kirjutada ei 2006. tagasivaateid, kirjeldada ürituse muljeid ei uute päevade sündmusi. Aga kuna hoolimata tormilistest pühadest istun jälle siin, läpaka taga, roo 9 ja teen jälle oma töö-tegemise-nägu, siis võiks ju sama hästi teha ühe lühikese lühikokkuvõtte sellest kõigest.

2006 oli tegelt päris hea.
Aasta algas sellega, et mind võeti täitsa ametlikult ETV operaatorite sekka, siis õnnestus mul käia presidendi vastuvõtul ja seal ka korralikult pidutseda, märtsis võtsime pimedat pilti üles(vahel ikka juhtub), siis õnnestus mul umbes 2 nädalaga likvideerida kõik võlad ja kiitusega ära lõpetada ülikool, siis kolisime ja elasime Hiiul, kust lahkusin enamus suve hommikuil kell...hmm...oli vist 5, et teha Värsket Õhku, siis muidugi Värskelt Õhus ise, mis oli super kogemus igas mõttes, siis muidugi meie kursa ja õppekava lõpupidu, mis oli mu meelest küll üks parim Laia pidu läbi aegade (koos 3 või nelja bändi, ühe strippari, karaoke, DJde, baari, pildistamise ja kurat teab millega veel), siis me kolmenädalane Euroopa reis häälega, tükkis kõigi hullude itaallaste, prantslaste ja muude tüüpidega, ja kui ma enam ei viitsi kunagi häälega reisida, siis seda tripi räägin lastelastele küll igavesti, siis otse peale seda mandumine tööinimeseks jälle- 14 tunnised tööpäevad, kontoritöö ja arusaamatused, siis kolimine tagasi koju, siis käru ehk relsid, ehk moodustagem Oga võrratu tiim, siis muidugi killer Baltic Event ja lootusetud üritused tööd mitte koju kaasa võtta ja mitte tööd une arvelt teha ja lõpuks muidugi head jõulupeod ja äärmiselt rahulikud jõulud ise ning äge aastavahetus ETV katusel.

Et siis siuke aasta oli. Ja kui nüüd uskuda seda, et nii nagu sa aasta vastu võtad, nii see ka möödub, siis kui pärispäris 2006 alguses, kuskil esimestel tundidel ma ainul oksendasin ja minestasin vaheldumisi oli see ikka äärmiselt õnnestunud aasta.

2007 tuli rõõmsalt ning loominguliselt.
Ja kui I ütles, et aastavahetus ei ole midagi muud, kui lihtsalt enda kohustuslik täisjoomine, siis seda paremini see meile ETVsse tuli. Katusele saabus see saluudiga. Ja kui see läbi sai, siis edastas meie väike tiim sealt ühe ilusa ja seksika H’n’D loo „Ütle mis sa teed“. Ja hoolimata kõigist streikivatest movingheadidest, mis T oli suure vaevaga omal vastutusel sinna toonud, mingitest antennidest, mis kraana pildi signaali häirisid, lörtsist ja millest kõigest veel, tegid need 5 minutit katuse ja 5 minutit vaheparkla eetrit…..noh, they made my year :)
E, suur aitähh Sulle võimaluse eest! Ja aitähh kõigile, kes aitasid kaasa ja viitsisid jännata! Ja A, sa olid tubli!

Mainimata ei saa muidugi jätta ka seda, et oli päris mõnus ärgata värskena 1. jaanuari hommikul ja peale mõnusaid veeprotseduure minna kuulama (Eri) Klassikalist muusikat.

Ilusat uut aastat!!!
Loodan, et aastavahetus(e pidu) meeldis :)

phh...öösel ei saanud üldse und! terve öö nägin unes videokaameraid. Lihtsalt suurtes kogustes musti betasid, dvcame, xdsid reas. Lihtsalt nägin neid seal seismas ja ühtäkki mu unenäo režissöör käskis mu unenäo operaatoritel teha neist panoraame. Selliseid tavalisi tõmbeid. Ju ei olnud mu unenäo produtseerimiseks ettenähtud eriti palju ressursse, sest relsse ja kärupoissi neil ei olnud.

Mehiko filmid on vallutanud mu südame.
rääkimata muidugi meesnäitlejatest ja hispaania keelest :)

huvitav, kuidas neil rahvusköögiga on?

Vot ei tea, mida te kõik rõõmsalt hetkel teete, aga ma istun üksi oma voodis teki all, läpakas süles, joon veini ja kuulan Scissor Sistersit. Ei söö praade, mulgikapsast, ei joo viina/õlut ja ei lälla om sugulaste ja sõpradega. Ja teate mis? Mul pole isegi kuuske toas.

Tegelt natuke on kurb kah, et meil Jõulu pole. Aga võib alati lohutada end sellega, et meil peres pole kombeks Kristlikke Jõule tähtistada. Me tähistame Nääri. Nagu tublid mitte-kristlased ikka. Ja siis veel 7. jaanuari, mis on mu tädi sünna ja ühtlasi kah õigeusu Jõul. See on okei, onju?

Või äkki ei pea me jõule, sest ilgelt raske on suguvõsa kokku ajada. Tallinnase vähemalt küll. Või ükskõik kuhu Eesti kanti. Sest inimesed ei pruugi päris Iisraelist või Prantsustmaalt või isegi Venemaalt kohale tulla.

/
- veel üks klaasike veini, preili?
- jah, tänan teid, meeleldi
/

Ja nii ongi, et ühed on ühes kohas ja teised teises. Ja mõned tunnevad end vahel üksikult ja mõned ei tunne, sest neid on mõnda kohta lihtsalt rohkem sattunud. Või minnakse üksteisele külla, et olla koos. Aga mitte 24. dets.
24 detsember on lihtsalt üks päev, kus kõik teised tormlevad mööda poode ja ostivad kinke ja söövad end hiljem tulevaks aastatks ette täis ära. Ja meil on argipäev. Täitsa veider kohe.

JA ma olen heas mõttes natuke kade nende peale, kes istuvad mulgikapsaist ja verikäkkidest lookas laua taga terve suguvõsaga ja kuulavad jutte, kuidas asjad ikka enne nii palju paremad olid ja kuidas kellegil maja ehitamine käib ja kui soodsalt keegi mingi liisingu sai ja kuidas ikka keegi võiks endale mehe/naise leida ja lapsi juba tegema hakata.
:)

Särab kuusk ja särab tuba!
Häid Jõule!

eileöine lumi ei sulandki tänaseks ära. võta kinni, on see siis nüüd hea või mitte.
sümbolid sümboliteks, hommikul keksisin seelikus oma 15 min auto ümber ja üritasin seda lumest välja kaevata. asi päädis sellega, et kui ma lõpuks sellega enam-vähem hakkama sain ja istusin sooja, jäin hoopis autosse kinni. Väja tuli ronida tagaukse kaudu. Thank God, et seegi töötas!
Homme algab jõulupidude rodu. Loodame, et mõni neist on midagi väärt kah

INFP - "Questor". High capacity for caring. Emotional face to the world. High sense of honor derived from internal values. 4.4% of total population.

Free Jung Personality Test (similar to Myers-Briggs/MBTI)

vot siuke lugu siis.
siiski tundub, et tulemus oleneb meeleolust. vanasti olin ma ikka thinking, ja vahepeal extraverted ja midagi veel.
aga eks see sobib kah :P

ükskord olime sadamalinnud

Pöörane nädalavahetus nagu ikka. Ei tegelt ega ta nii pöörane ka polnud.

Käisime GetFuckedil reedel. Täitsa tore oli. Teema oli kah- meremehed ja sadamalinnud.

Kui ma kodus endale eriti lühikest kleiti, võrksukki ja kontsi selga proovisin ja küsisin ema käest, et kelle moodi ma olen, siis vastas ta otse "проститутка". Ja oligi tema õhtu rikutud. Ei ole vist eriti hea vaatepilt, kui su tütar paneb end meelega ja rõõmsalt hoorana riidesse.

Õnneks sellega tolle õhtu kurbus lõppes. Olime kolmekesi Angelis vaieldamatult õhtu parimate kostüümidega, jõime, olime rõõmsad, sõbrunesime ja tantsisime metsikuid tantse tundmatute ja veidi tuttavamate noormeeste(paaridega). Vahepeal läks asi nii mölluks kätte, et kaotasin oma kõrgete tikkontskingade ühe kontsa ära. Ja ega see eriti morjendanud, v.a see, et hoolimata kõigist Mentose reklaamidest, ei allunud teine konts mingitele jõududele ja ei tulnud esimese kombel talla küljest ära. MITTE noh. peksin seda vastu kõikvõimalikke kivi-, asfalt-, puit-, metallpindu, üritasin käega seda kuidagi kangutada ja mida kõike. ja noh MITTE, noh. Reklaamid on ikka nii feigid!

Ja et kontsadest ja tantsimisest ikka väheks ei jääks, otsustasin kella kolme ajal jala kakerdada Angelist Kristiine keskusesse oma ainsal kontsal. Hoorariietes kest ööd ühel kontsal ringi tuiav neiu võis olla kainetele möödujaile küll üks päris meeldejääv pilt :P

Siiski siiski tundisn end sel õhtul võluvalt naiselikuna miskipärast :)

...
You can never get enough
Enough of this stuff
It's Friday
I'm in .......
The Cure sõnad on naljakad. Aga eile juhtus nii, et sõimasin ühte inimest. Mitte et mulle see õudselt meeldiks. Üldse ei meeldi. Paha on inimestele halba tuju tekitada või endast välja minna. Aga vahel ei saada lihtsalt teisiti aru.
Ma loodan, et ta nüüd sai aru.

Ja eile tegime Kga spontaanse õlleneljapäeva ja klatšisime tutvusringkonna mehi. Ja panime kumbki oma kenimate meeste topi kokku. Ja siis arutasime, et miks ja kuidas. Ja siis vaatasime ühte filmi, millest rääkida ei tohi ja T langes mu topist välja. Ja ega sellel kõigel ei olegi tegelt eriti tähtsust. Lihtsalt oli eilne päev lõppkokkuvõttes hea päev.

Aa...ja siiski veel noppeid eilsest päevast- üks käeliigutus võib öelda rohkem kui 2 lauset :)

next stop - happiness
ja PÖFF ongi mu jaoks selleks aastaks läbi. Just parjasti nii läbi, et võib tagasi oma igavasse rutiinirööpasse paika loksuda.
10st tööle-läpakas lahti-panika-paanika-paanika-tööpäev läbi-veel mõni tööots- kodu.
Siiski suudavad spontaansed peod mu argipäeva veel emotsiooni ja rõõmu tuua. ntx eelmine reede oli PÖFFi avamine, kuhu sattusin koos K ja M-ga täiesti juhuslikult. Muidugimõista olid meil kolmel päev läbi higistatud tööriided seljas ja me läksime sinna korraks tasuta toitu ja veini nautima. "KORRAKS". eks "korraks" ole ju suhteline mõiste ja vbla see ongi põhjuseks, miks minu "korraks" lõppes kella 5,6 paiku hommikul Stocki juures purksi putka ees. Ja ei ma ei kurda, tõesti, päris okei õhtu algusest lõpuni ja äärmiselt meeldiv seltskond.
Tõepoolest, milleks põdeda mingite stalkerite pärast, kui on olemas sellised õhtud!

on vist aeg endale elama hakata.

Vahel tahaks nii palju asju korraga öelda, et lõpuks jääd lolli näoga seisma, ilma et suudaks midagi mõistlikku neist miljonitest variantidest valida. Ja punastad vastu.

Ja vahel oled tahtmatult sunnitud panema kedagi teiste ees piinlikusse olukorda selleks, et sa saaks aru, et tema käitumine on vale ja teisiti reageerides tegutseks sa enda soovidele ja eneseväärikusele vastu.

Ja vahel avastad, et inimesed, kes on sind õpetanud ja hinnanud, ei saa ise samades valdkondades ja olukordades alati hakkama. Ja siis on natuke kurb. Ja mõtled, et kelle õpetussõnu siis õigupoolest järgida. Kui üldse

Ja vahel tulevad asjad uuesti meelde ja vahel ei julge asju teha ja vahel tehakse tuju sama asjaga nii uskumatult heaks ja vahel samaga p***ks.

Ja vahel...kirjutad oma peidus tunnetest poolanonüümselt internetti. Sest muidu ei julgeks ju.
Jobu

krapkrapkrap tegi arvuti ja MSN läks tööle
oi kui hea on kodus tööd teha!!!
ülemused ei sega, telefonid ei helise, tööülesandeid ei tule pidevalt juurde, kohvi ei ole vaja keeta ja lõunapausile saad kiirelt ja tõhusalt minna siis kui tahad. ja süüüa seda, mida ise tahad.
Nii et haige olemisel on ka oma väga tugevad plussid!

Family guy'st noppisin eilse päeva killu-
Lois: "Argh....what's that smell?!"
Brian: "It's either bad meat or good cheese!"

J! Frau reežis is back!
Aga tead, ma arvan, et mõnedel inimestel on lihtsalt raskem koostööd teha tiimis kui teistel ;)
Et nendega tuleb kuidagi eriti osavalt ümber käia ja mitte lasta end häirida. ma küll tõesti ei kujuta ette kuidas :P
BE there

täna on jälle selline päev, kus ma teen nägu, et teen tööd.
sest haigena olles ei tohigi tööd teha tegelikult. siis tulebki nägu teha ja mõelda välja viise, kuidas igast kohustustest eemale hiilida ja asju delegeerida.
muidu tavaliselt ei oskagi teistel abi küsida, aga näe vajadus pühendab abinõu.
ja ma siiralt tänan kõiki, kes on mulle lahkelt vastu tulnud.
4 pool tundi veel.
ei tegelt on 2 nädalat veel ja see teadmine ei motiveeri ÜLDSE. ainus lootus on see kolmas nädal, mis tuleb peale seda kahte. peaks vaid vastu selle aja. siis luban, nagu ikka luban, et olen hea ja pööran enda heaolule hästi palju rohkem tähelepanu. päriselt.

ma arvan, et hedonism võiks mulle sobida küll.
käisin nädalavahtusel plektrumil ja uskumatult tore oli. Noh välja arvatud see, et ma tundsin ennast tõelise alkohoolikuna, kuna M oli autoga ja jõi õhtu läbi kooolat jääga.
Aga hästi palju tuttavaid ja elektrot ja "elektrot"(see, mis ei ole hauss, aga on ikkagi hea ;) ja esimese kursuse tudengite tüüpiline halturtšik, mis tõi natuke nostalgiatki hinge. Hea oli. Isegi vanadvanad tuttavad olid seal ja olid head :)

Aga täna, nagu esmaspäeviti viimasel ajal kombeks, käisime kinos. "Müümise kunst" tekitas ägeda arutelu ja paksu pahandust. Usk olevat nimelt idiootne nähtus.

jupjup. usk muusikasse?

I can't wait for the weekend to begiin....
ja mu teine lemmik-
make love and listen to the music...you've got to let yourself gogogogoooooo...
väga "vanaaegselt seksistlikult dinosauruselik" lugu, nagu ütleks Onu Raivo ;)
aa..ja muidugi täiesti uus avastus
www.myspace.com/hotchip ja "Over and Over"
underunderunderunderunder and under, the spell of repetition really is on you

Iga kord kui ma ühte konkreetset lugu kuulen, tekib mul sellest seest soe tunne ja igatsus. Suur ja soe ja samas piinav igatsus ühe pealtnäha vähetähtsa minevikuhetke järele. Hetke järele, kus olime Tartus ja oli semi-talv(siuke tüpiline detsember) ja sõime kuskil juustusuppi vist...Aga eks õnn ongi vist väikestes asjades ja oskuses neist rõõmu tunda.

Aga see lugu, kurat, jääb alati põhjalikult kummitama päevadeks!

vägaväga hea oli mondis täna. kuigi ma ei ole oma olemuselt eritline mondi fänn ja tõttöelda tekitab see materjalis orineteerumise protsess mus pigem paanikat kui rahulolu.

aga täna oli hea. vbla selle pärast, et see ei olenud minu materjal, või selle pärast, et ma pole ammu olnud mondis, aga tõenäoliselt ka selle pärast, et Joa tänaval ei levi jätkuvalt Tele2 ja internetti ma kah eriti akiivselt ei kasutanud. Bliss! ei mingit administratiivset tööd.

Aga eile sai minust, vanast teefännist, taas kord keskpärane kohvijoodik. mage mandumine

ja poliitika ei koti mind jätkuvalt absoluutselt. "F" möödus taas minuteid lõpuni lugedes. isegi siivutud teooriad poliitikute kohta ei tee seda tundi põnevamaks

ei tea mis küll homne päev tooob...oh seda põnevust. ei, ma ei viitsi end koormata mõtetega keerulistest inimestest. las koormuvad ise.

ja reedel...õujee xD

eile tassis M kummirelsi ja nentis seejuures rõõmsalt, et vahel on hea ka päris tööd teha.
oo...ma olen NII nõus!!

kell on 19:29 ja tööpäev läppariga kestab ööni. õnneks istun homme mondis, päris tööle veidigi lähemal.

stop the nightmares

ükskord suve lõpus sõitsin suvilast tagasi Tallinna. Seekord mööda seda mereäärset teed, mis on veidi pikem, aga ka ilusam, kui Keile tee. Oli hämar ja maagiline, sest kuulasin Mum'i, mis kunagi kogemata sattus ipodi ja mida polnud kunagi varem kuulanud.
See oli üks neid maagilisi öiseid sõite. kus oled sa ja on su mõtted ja tunded ja kus usud siiralt, et kõik on siiski veel võimlik ja sinust saab kord ilus ja hea inimene. tol hetkel ma mõtlesin, et sügis on veel kaugel ja seda kaugemal talv ja salaja lootsin, et äkki jääb seekord ehk see tulematagi.
Ega midagi erilist tol õhtul juhtunudki, jõudsin linna ja arvatavasti läksin järgmisel hommikul tööle.

täna kuulan jälle mumi. aga lootus ilule ja õnnele on minust kuskil väga palju kaugemal kui siis, suve lõpus. Eilne päev, mis tipnes julma piinamisega televisiooni otseetris ja väidetavalt minu esimese skisofreense nägemusega ei olnud just kõige kergem. Nagu arvata võis, nägin unes sürrealistlikke õudukaid. ja täna ei taha ma tööd teha. valetan inimestele telefonis ja loodan, et sellest midagi halba ei juhtu, ja keegi selle tõttu haiget ei saa.

täna ei ole lihtsalt päris SEE päev.

Mojito
J!!!!
See pilt on ekstra sulle. Kui lugesin su blogist mojitodest ja palmidest....noh, siin see on ;)
ei ole just kõige ilusam pilt ja võiks väita, et mõni kehaosa on ilmselgelt ülevalguses...aga mojito it is :)

kell võiks olla juba pool kuus
...siis ma teeks näo, et ühiskond vajab mind mujal ja lükkaks sujuvalt kõik põlevad tööülesanded sujuvalt homse peale ja tõmbaks siit lihtsalt jee. las põlevad omaette.

ja kui tuju oleks, siis viiks isegi oma auto pessu. ja sööks päevas korragi sooja toitu. (kabanossid ei loe)

tahaks olla kuskil mõnusas soojas kohas.

Naljakas, vatasin täna aknast kuidas lund lendas ja tuletasin meelde, et see oli ju alles hiljuti, kui me Cannes' rannas olime ja ilge kaitsefaktoriga päevituskreemi endale peale määrisime, et mitte ära kõrbeda. Ja Niccas(Nitšes ;) kalu taga ajasime. Ja kalimutšot jõime vee asemel janu kustutamiseks. Ja Roomas ei suuutnud olla, sest nii palav oli ja oma 3st seal Igaveses Linnas veedetud tunnist 2 magasime Colosseumi ees maha. Ja kilekotist oliive sõime ja tegime Jim Jarmuschi filmimaratoni ja prantsuse keelt autojuhtidega purssisime ja poole paki kaartidega valetamist mängisime, sest mu tädi ei suutnud meid Hispaaniast üles leida ja sõitis hoopsi Prantsusmaale.....
Hea oli.

võta aega veidi ringi vaadata
veel ei ole hilja jõuab elada
ava silmad mõtle peaga küll sa näed
elu...mm....imelised väed...pudrumäed..mmmhmmm

vahel ma üldse ei saa aru, miks on asjad nii nagu nad on. ja kas nad üldse on nii nagu nad on. ja kui nad parasjagu on, siis kas see on õige, või vale ja mis peaks siis tegema, et nad oleks õiged.
ja kui on asjad juba nii, siis mis on õgupoolest õige ja mis vale ja kelle vatenurgast ja huvides.
ja äkki on vale hoopis õigem kui on õige, sest muidu oleks asi hoopis nirum. Ja inimene õnnetum.

Ja seda kah, et kas peaks oma naivismi ja idealismi hoidma ja vastu hakkama rutiinile ja süsteemile või peaks hoopis muganduma ja tegema nii "nagu on alati tehtud". sest nii ju on alati tehtud.

-----------------------
mõtteainet kui palju.

inspiratsioonipuuduse üle enam ei kurda.
ei oska öelda, kas see on hea või halb. ja kas siis kui on hea, kas see on ka õige ja mis õigupoolest on õige....

müstiline sügisigatsus
Tegelt on sügisel mingil määral sarnane meeleseidund, mis kevadelgi.

Kevadel armuvad kõik, sest siis on tärkamas uus lootus, äkki tunnetatakse, et on ju jõudu küll edasi elada, et päike paistab ja tegelt on päris hea olla ja inimesed on korraga kuidagi rõõmsamad ja ilusamad. Kevadel igatsed midagi uut, midagi põnevat ja metsikut.

Sügisel on jällegi see, et püütakse kõigest jõust otsida mingeid pidepunkte, et vältida külma ja kalki talve. Otsida mingeid lootuse ja helguse riismeid langenud lehtede vahelt. Sügisel on igatsus soojuse ja läheduse järele. Otsid teist, arvates, et koos on kergem üle elada külm talv.

----------------------------------------
lihtsalt siuke mõttearendus tekkis

inspireerige mind palun!

Tundub, et elu on liialt rutiinseks muutunud. Et nagu tööd teed küll ja mitut erinevat tööd, aga midagi jääb ikka puudu. Ühte teed raha pärast, teist lõbu pärast, aga kummastki ei tunne täiega rõõmu.
või võib-olla ei oska ma lihtsalt enam näha toredaid seiku, nähtamatuid sündmusi/detaile igapäevaelus.
või võib-olla peaks võtma kätte ja ära armuma.
või mõne töö maha panema
või remonti tegema.

või vingumise lõpetama ja S. eelmise romaani lõpuni lugema.
Good idea indeed!

Järgmisel nädalal lähen Queen Elizabrth The Second'it vaatama. hea :)

nad ei helista
...ju ei ole siis selline tüdruk, kellele järgi joostakse.

Vahel ma lihtsalt vihkan kogu südamest tehnikat.
Jah see on võimalik. teatud montaažiprogrammid satuvad miskipärast eriti tihti vihatud tehnika valda.
Ja siis ma vihkan seda, kui sa ei saa midagi teha, et tehnika asju kiiremini teeks.

Ja siis veel, kui juba vihkamiseks läks, ei salli ma olukordi, kui keegi on sulle midagi mingiks ajaks lubanud ja siis pead sa sel ÕIGEL ajal seisma silmitsi faktiga, et mitte muffigi pole valmis. Mis tähendab seda, et sa pead miljoni inimese ees kõrgetes asutuses vabandama ja naeratades ütlema, et ah teate, tehnika jumpsis. Ja iga selle vabanduse ajal tunned, kuidas nad vaatavad ja mõtlevad, et ah, ära vabanda, sa oled lihtsalt mõttetu ja laisk ja sinu "looming" ei kõlba kah kuhugi.

Nii et kui keegi ütleb, et "parem tee kõik ise ära" poliitika on vale, on tal lihtsalt roppu moodi vedand.

mu kolleeg ütleks:
"õu šit"
ma jäääks siiski truuks originaalile:
"oh shit"
ära joodud on pudel rosed. ja võtmekimbus üks võti vähem. kusjuures kõige naljakam on see, et ma TUNDSIN, kui seda võtit ei olnud enam.

istun nüüüd oma ema korteri kõige remontimata toa põrandal ja kirjuan. ja mõteln

et tegin liiga inimesele, kellest hoolin.

darn. aga selllest saabki aru vist siis, kui oled juba eemal.

vist.

going home

Teisipäeva hommik algas kell 4. Dushi alla, taksosse, akud kotti, monitor kaasa ja kell 5:00 olime trollipargis võttevalmis.

sellele järgnes 4 ja pool tundi trollis loksumist XDcam õlal. oli raske ja oli huvitav. A luges trollis ette peatuste nimesid ja soovis inimestele saate "P" poolt ilusat töö/koolipäeva hommikut. Mõned lehvitasid, teised naeratasid salaja pihku trollist väljudes.

Üks asi, mis mulle opeka töö juures vist kõige rohkem meeldib on inimesi jälgida ja hommikuti on trollides neid tüüpe küll ja veel. Mu eriline lemmik oli üks pealtnäha asotsiaalne mees, kes oli igatahes sotsiaalsem kui enamus "normaalseid" reisijaid. Kusjuures kogu reisi ajal ei rääkinud ta sõnagi. Aga ta nii väga tahtis, et ma teda filmiks ja siis kui tegin seda, näitas mulle seda (y) liigutust ja naeratas siiralt ja südantsoojendavalt. Tema tundis vist kõige rohkem kõigist neist rõõmu, et saab telekasse, kuigi võib vist julgelt väita, et just temal oli kõige hullem "bad hair day" ja muud asjad. Ja siis kui ta trollist teistega väljus ja A neile kõigile ilusat päeva soovis, oli ta jällegi kõige rõõmsam lehvitaja.

Hakkasin täna sellest tüübist Rle soojalt rääkima, kui ta mind kiirelt katkestas ja ütles, et hoia neist eemale, neil on tuberkuloos.

what a spoiler

Vahel on lihtsalt nii, et saad mõne lähedase inimesega kokku, keda pole näinud nädalaid ja siis on tunne, et võiks kõik muud asjad pekki saata ja selle inimesega igavesti kaua istuda ja rääkida.
Ja nii hea on siis rääkida ja kuulata ja olla eemal muust jamast, mis muidu ümber on. Bliss!

vingu veel, et hall on olla ja ei viitsi midagi teha.

Ja lõunal peaks tihemini käima ma ütlen. Lihtne kokkusaamine Kga päädis sellega, et ma tegin saatejuhi proovi uuele ETV noortesaatele. Jeebus. Ja kuigi see ei tulnud üldse välja, sain oma adrenaliinilaksu küll kätte.

Oleks vist aeg teha masterplaan.

Oota, kohe...

täiesti keskpärane esmaspäevane kell 11.
Nii keskpärane, et kuigi tahakski mingi steitmendi teha, ei ole selleks mingit jäksu ja ei viitsi isegi rahutust tunda oma stedmendituse tõttu.

Aga nii vist juhtubki, kui oled 2 nädalat järjest tööl olnud. Anna, siit sulle õppetund, onju.

......................................................

ei tule täna steimente.

nii, blogspot 6gis mu eelmise posti lihtsalt 2ra.

Berliin, 3. 6htu
eilse kohta mainin seda, et l6puks sadas 6htul vihma, niiet täna oli talutav olla. eelmised 2 päeva oli piiiiinavalt üle 30 kraadi. vihma ajal olid inimesed r66msad ja tulid r6dudele peredega passima.

See mis siiski eestlasi sakslastest eristab on naiste karvakasv. mitte et eesti naisel ei kasvaks, kasvab küll ja vbla rohkemgi, aga kui naine pole just tugevate lesbiliste kalduvustega, ajab ta selle ilusti kaenla alt ära. Saksamaa tublid eevatütred on aga niiv6rd iseteadlikud, et lasevad vohada. ja tundub, meestel pole selle vastu midagi.

ja siis näigime eile ka berliini müüüri ära. v6inoh, t6ttöelda olid need vaid pisikesed jäänused, sest agarad saksa inimesed on müüri täitsa ära l6hkund. tubli rahvas, pole midagi öelda.

täna tsillisime niisama ringi, käisime muusikapoes, passisime kitarre, läksime elektroonikapoodi ja ma peaaegu ostsin endale Motorcycle diaries DVD. aga see oli ainult hispaania ja saksa keeles. Aga mis on hea, on see, et suutsin täna hommikul osta saksa keeles saiakesi. Müüa ei osanud inglise keelt ja siis me saime hakkama saksa keeles. ei olnud raske, küll aga grammatiliselt totaalselt ebakorrektne.

votnii. ja sellest toredast linnast hakkame k6igi eelduste kohaselt homme hommikul Hga hääletama Itaaliasse, sest seal on pizzad ja jalka maailmameistrid.

Tschüüss praeguseks!

ei oska öelda, milllal järgmine kord netti pääseme :)

Berliin, 2.päev
Hetk tagasi tabas mind huvitav m6te-
Inimesed kipuvad kättesaamatuid hetki ja inimesi idealiseerima ja m6tlema ilusamaks. Ja siis neid taga igatsema ja salaja ihaldama.
Aga miks ei v6iks hoopis idealiseerida asju, mis on su käeulatuses?

Berliin on vastupidiselt ootustele tore. 6igemini ei osanudki sellelt linnalt midagi oodata, Maarja reisipiltidelt tundus see hall(oli ka ju kevad) ja mu jaoks tunduski see pigem nagu vahepealne peatuspaik enne Itaaliasse minekut.

Aga ei, huvitav on. Enamus inimesi riietuvad nagu eestlased- natuke trendikalt natuke laisalt. siiani pole tänaval näinud aga eriti nö lasnamäe beibesid. 6htul kyll liikus paar miniseelikus "trendikat" neiut, aga see oli ka k6ik.

Hästi palju on siin punkareid. siukseid hästi paljude värviliste rastapatsidega, veidralt riides, tätokaid täis. ei teagi, kas punkarid on 6ige s6na. Äkki mingid noored kodutud v6i ääärmuslikult alternatiivsed inimesed. erinevalt meie punkaritest ei ole ma siiani näind neid räuskamas ega midagi. ummikutes pesevad autode aknaid ja saadud raha eest ostavad 6ltsi ja tsillivad niisama. tavaliselt on neil miljon koera kha ymber. samuti kodutud, aga kaelarihmaga ja kastreeritud. koeri, nagu jalgrattaidki on siin metsikult palju.

tegelt kirjutab H kah nüüd päevikut, ma lihtsalt tahtsin talle konkurentsi pakkuda :)

Armsad olete AVMikad!!! :)

TÕESTUS

Kui ma sügisel telle läksin, siis pidin tõestama tervele toatäiele meestele(25 tükki oli neid seal), et ma ei ole mingi suvaline imelike tujudega tsikk, kes tuli niisama eemalt kaameraid vaatama, vaid võtab asja tõsiselt. Neil meestel oli kunagi põhimõte, et sinna kollektiivi ei võeta juute, homosid, karsklasi, venelasi ja naisi.

Nüüd on peaaegu suvi ja telemajas ei vaadata mind enam eriti kui võõrast nähtust.

Nüüd on peaaegu suvi ja pean tõestama oma kõige lähedasematele inimestele, oma kursale, et ei ole lihtsalt mingi imelike tujudega tsikk, kes ainult saadab kaamerat ja ei ole huvitatud sellega töötamisest. See on nii veider, et nüüd järsku olen neile, teile, lihtsalt tellitav ja produtsendi kaudu suheldav. Ja platsil pakutakse pigem "huvitavamat tööd".
Ega ma kurja pärast, ei, lihtsalt see on nii uus ja nii kummastav...


Kes ütles et elu peab lihtne olema?

mu skeptiline suhtumine arstidesse jätkub ja tundub, et see ei taandu nii pea, kui üldse.

Käisin eile kahenädalase köhaga oma perearsti juures. Ta kuulas mu ära ja kirjutas kohe nii allergia kui põletiku vastu ravimid. Sest kurat seda teab, mis mind täpselt vaevab. Ja alles siis, kui oli ravimid kirjutanud, saatis mind analüüse tegema. et noh....loogiline ju....

Analüüsidest selgus, et veri on mul jummalast okei, allergiaid ei ole ja et kopsupõletiku asemel on mul kõigest bronhiit. Küsisin talt veel üle, et kas ma pean ikka sööma antibiootikume, kuigi enam selleks nagu põhjust pole. siis ta vastas, et söö ikka, ega nad tugevad pole.

Otsisin siis netist, et millega veel saab haigust ravida ja ainus, mis selgus on see, et bronhiiti ei ole tarvis antibiootikumiega ravida, kui just ei ole tegu mädaneva bronhiidiga.

mina võta kinni, mida need arstid mõtlevad.

Räägitakse, et naistel on suurem oskus näha detaile, näha asju, mis on varjatud. Räägitakse, et naistel on sisetunne, mis ütleb neile asju ette, et naised aimavad asju, millest mehed ei saa arugi.
Räägitakse, et on asju, mida ei saagi sõnades väljendada, et üks pilk on väärt rohkem kui tuhat sõna.

Aga äkki on asi lihtsalt selles, et naistel on parem kujutlusvõime ja nad mõtlevad kõik need "aimatavad" asjad välja?

Igavene teadmatuse müsteerium.

filminäitleja näoga tüdruk on teleoperaator.

egotripp

täna oli siuke päev, millele tulevikus raskel hetkel mõtled, et on küll raske, aga SELLE päeval oli ikka palju hullem.

ehk siis 1.5h padulumes jalgpalli esimest korda elus ja asja tulemus oli tehniline praak. kuigi midagi sellest ikkagi kokku lõigati.

lihased valusad, jalad märjad, tuju isegi suht ok.

siin on midagi uut-

võrokeelne vikipeedia
http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C3%A4leht

viimastel öödel on imelikud unenäod.
olen loomulikult näinud peaaegu iga öö tööd, ühel ööl nägin vana 21se kooli võimalt, kus mul toimusid mingid ülikooli lonegud jne.
eile öösel aga, peale kohustuslikku etv seeriat, nägin, et üks mees oli ehitanud Tallinna Vanalinna linnamüüri ühe torni kahe korruse võrra kõrgemaks. ja mina olin selle komisjoni liige, mis siis läks talle selgitama, et ta peab need maha lammutama, sest UNESCO määruste kohaselt on säärane asi keelatud.
ja siis tuli välja, et tüüp on tegelt vampiir ja lendas ehitise katusele ja lasi lahti alalõuata lõvi, kes hakkas meid ründama. ja siis hakkas pihta suuuremat sorti fakk ja kaos. lõvi võitsime küll enda poolele, aga sellegipoolest olid vampiiris üleloomulikud jõud ja ma vähkresin palehigis voodis koletisega võideldes....
kogu asi lõppes sellega, et vampiir, olles aru saanud meie visadusest, jooksis metsa uusi ohvreid otsima.
lõpp hea, kõik hea. ja siit moraal, ära mine täissöödud kõhuga magama!

urrurr

"Kui sa oleks minu tütar, sõimaksin ma su läbi!"
ütles mulle üks, kui ma tunnistasin üles, et ma olen veidi külmetanud.
Kui mulle eelmine kord üks teine seda ütles, ehmatasin ma natuke ära.
seekord oli isegi päris naljakas :)

Mis tsillid, Villi?
Milli-Vanilli ära nilli

vahel on lihtsalt siuke veider tuju. ;)

Aga kõik vanad sõbrad-tuttavad, nii tore on vahel teiega koos istuda ja maailmast rääkida! ja asjadest, mis hingel ja südames. isegi siis kui alguses ei olegi plaanis neist rääkida.
Kuulad teiste muresid ja midagi tuleb tuttav ette ja midagi on nagu endalgi kunagi olnud, millest pole kunagi päris täpselt aru saanud või isegi tahtnudki. Lõpuks saavad siis ehk endagi mõtted selgemaks ja puzletükid kokku ja ei näe enam müstikat vaid terviklikumat pilti. Kuigi kui terviklik üks pilt üldse olla saab?
müstiline olen täna. vahel võib.
head aega :)

-------------------------------------------------
I bet that you look good on the dancefloor
I don't know if you’re looking for romance or...
I don't know what you’re looking for
I bet that you look good on the dancefloor
Dancing to electro-pop like a robot from 1984
-------------------------------------------------

tegelt on see lugu hoopis teisest asjast
jee-jee

mõttetera M'e blogist-

"Armastus algab mehe poolt naisele tasumise ja kinkidega – see on igakordne tasu, iga öö ja suudluse eest. Kuid kehtib kuni naine armub mehesse ja kõik on läbi..."

iseenesest päris huvitav mõttekäik filmist 2046 inspireerituna.

eile sai ümber lükatud väide, et tallinnas ei saa nädala alguses kuskil kohvik-baar-pubi-klubides korralikult pidutseda.
sai küll ja jube mõnus oli veel pealekauba!

PS. lihtsalt mõttetera- koolis läbisin ma 60 meetrit keskmiselt 10 sekundiga.

täna seisin kaua suitsupoe leti ees ja uurisin.
siis tuli meelde, et mul ju on kodus sahtlis poolik Cameli pakk...
ja et ma ei suitseta...


ÜSPkõik mis sa teeeeed teed kõik endale...su sees on vastuseeeeeeed su enda küsimustele

vahel tahaks tõesti olla mees

kõndisin täna õhtul koju ja nägin suvalise poe aknal kissi reklaami, mis küsis minu käest otse ja anonüümselt "MiS tEED SiNa täNA ÕHtul?"
huvitav, mis ettepanekuid oleks ühel siidriplakatil mulle tänaseks pakkuda?

ärge kunagi minge tülli inimestega keda armastate. see on nõme

Mehed on teatavasti nagu trammid- ootad natuke tuleb uus, ootad natuke veel tuleb vana tagasi.
ja keskturu peatusest paberi peatusse ei saa iial trammist kiiremini.
täna, selle talve arvatavasti külmimal päeval, tõestasin ma vastupidist ja jõudsin keskturust paberisse trammist kiiremini. ja seda kõike hoolimata külast ilmast, paksust riietusest ja muudest teguritest, mis võiks minust teha mitte nii väga konkurentsivõimelise inimese.
Hoolimata suurest vägiteost, jäin ma ikkagi hiljaks, sest tramm osutus valeks.
metafoorid-valgusfoorid

njaaa...suur sess, targad raamatud ja minu lemmik postmodernism on selleks korraks nüüd siis läbi.
taas tagasi igapäevaellu ja telesse.
Operaatorid on ikka veider seltskond ma ütlen. Ja kui ma näiteks pigem ei kuuluks ainult naiste kollektiivi, siis operaatoreid on tervelt 25 tükki ja kõik on mehed.
Aga ei, muidu on tore. Päriselt :)

sain jube pahaseks ühe inimese peale-
rääkisime maailmast ja elust ja religioonidest ja nii.
olen nimelt viimase 1.5 nädala jooksul olnud sunnitud lugema suuremates kogustes igasugu kultuuriteooriaid ja muid ilgeid teooriad, mis on kõik esmapilgul õiged ja töötavad ja mida võib vabalt alguses puhta tõe pähe võtta ja mis siis paar lehekülge hiljem sama autori poolt täiesti maha tehakse.
ja siis me(koolis) pidime neid analüüsima ja süübima neisse ja uurima ja aru saama, et tegelikult ei olegi midagi päris tegelikult ja et iga väide ja postulaat on ümberlükatav ja teisititõlgendatav ja üldse mitte nii, nagu tahaks ja esmapilgul näib.
ühesõnaga potmodernism ja meta-narratiivide allakäik täies mahus.
ja siis tuleb see inimene, kes ei tea neist suurtest teooriatest midagi ja väidab asju, mida on kerge ümber lükata isegi minul, kes ma olen vaid põgusalt kokku puutunud filosoofi, eetika ja kultuuriteooriaga. Tuleb ja väidab ja ütleb, et suured sotsiaalteadlased on oma teooriad laenanud teatavatest religioonidest ja suudnumustest ja need siis lolli euroopa inimese jaoks mugandanud, lihtsustanud ja serveerinud teadusena. ja et tegelt on asjad nii, nii ja nii.
Ma sain siukse jutu peale loomulikult pahaseks. ei saa ju väita postmodernismi ajastul, et mingi asi on nii ja nii ongi. ja et on olemas mingid väited, mida ei saagi ümber lükata, porri tampida ja siis uue, sama targa väitega välja ilmuda.
aga samas, kas ma olen õnnelikum selle teadmisega, et miski pole nii nagu ta tundub? Ja kas ma olen õnnelikum teades, et ükski teooria ei ole täielik ja täiuslik? Kas see teadmine, et ükski religioon/teooria ei ole teisest parem ega õigem ega oma suuremat eksisteerimisvõimalust kui mistahes muu annab midagi peale puhta teadmisrõõmu?

postmodernism kirjanduses on sisukas

http://www.peetersauter.ee/suhted.html

tänase päeva uudissõna ja idee materialisatsion on
standart-beibe

Ma vihkan kui on igav.

ÕNNELIK ISIKSUS

toimib vabana (kaasa arvatud mõtestatud töö)
ja
osaleb armastavas suhtes
ning
ei vaevle süü ega ärevuse küüsis
vaid
tema meelerahu on
autentne

---------------------------------------------------
positsioneerige ennast, noored

ja teate mis veel?
tülid on ühesugused. jah, tülid.
lõppkokkuvõttes on nad kõik ühesugused. ükskõik kellega, ükskõik mis teemal.

ja kui on tüli, aga ei viitsi tülitseda siis oled vait, siis on vaikiv tüli. siis pole kellegil teineteisele midagi öelda ja siis on ummik. siis polegi nagu lahendust, ootad lihtsalt millal see üle läheb.

ja siis see venib ja venib ja venib, kuni...

Jah, A, antropoloogia on huvitav :)

Aga hoopis põnevam on tunda ennast jälle kui põhikoolis. Narritakse ja kiusatakse ja räägitakse lollusi. phh...veider..
Peale keska lõppu tundus see veider, aga nüüd? NÜÜD kus ülikool on otsakorral, kus päris elu eemal terendamas, kus enam ei saa peituda ema/õpetajate/õppejõudude kaitsva tiiva alla ja teha nägu, et kool ei olegi nagu päris, et kool on ikka veel mäng!
NÜÜD siis raisk, narritakse.


BHHH...!!!

kultuuuuurantropoloogia

homme on eksam.

jumala naljakas aine on see. Mingit käegakatsutavat kasu tast nagu ei ole. selles mõttes, et minu elu küll tunduvalt paremaks ei lähe, kui mõnu kult. antropoloog filipiini saartel hõime uurib.

aga samas on see teadus päris huvitav ja kui see filipiinidel olev teadur teeks oma reisist kvaliteetse dokumentaalfilmi, siis vaataks küll.

nii et klasifitseerime kultuurantropoloogia kasutuks, ent meelelahutuslikuks teaduseks.

Tahaks vahel teile kõigile hambaid näidata ja öelda, et mulle ei meeldi isekad inimesed.
Sest mina ise olen kõige isekam ja teen ja mõtlen täpselt seda mida ise tahan!

vot siuke päeva-paradoks

mõeldes Lõuna-Ameerikale

ma ei mäleta, mida päris täpselt unes nägin aga kui ma ärkasin oli peas üks ja oluline mõte- et vetsu minnes ühtegi valgusstatiivi ümber ei ajaks!

veider!

ei, üks tore ja kasulik nädalasvahetus oli.
Ja kõige meeldivamaks sündmuseks oli loomulikult pühapäevaõhtune kõne! :D
mitte iial ei ole ma puhtalt oma mobiili helissemise peale nii rõõmus olnud :)

on sitt nädal ja homme on kuues päev.

omand ja aeg ja lepinguta usaldussuhted ja mul on huuled metsikult katki. ei, mitte kirglikust suudelmisest.

Täiesti ägedadi inimesi ja mõtteid võib leida ootamatutest kohtades ootamatul hetkel.

T: Mis mureks?

A: Ah tead, eraelu..

T: See on küll kõige väiksem mure! Küll see üle läheb!


ma vist suren ära...
aga tulevikus, mitte praegu.

täna ma põhimõtteliselt ei kirjuta, ehkki ainest on sitaks ja veel.

Kas teie teadsite, et Orkutis on Õige Valiku ja Vabad ja Vallatud kommunid olemas?
kusjuures enamus inimesi on samad seal!

Täiesti haige on neid jutte lugeda.
Siuke mulje jäi, et need naised käivad seal saates ainult selleks, et Egiptuses või Sri Lankal ära käia.

Esimesel kursusel olime kõik nii ähmi täis ja planeerisime oma 10 minutilist saadet oma poolteist kuud. oli ikkagi suur asi minna ETV MEESTEGA välja. Betad ja helimees ja puha. mõni õnnelikum sai isegi ETV bussiga esimest korda elus sõita.

Kolmandal kursal on meist saanud juba tõelised teleinimesed. kellegil pole liiga palju aega asju planeerida ega detailideni läbi mõelda. toodetakse, minnakse stuudiosse ja tehakse ära.

Oh Telejumal, kui sa meid näed, saada meile aega. hulgi palun.

falling is so last week

egas midagi. olen jälle orav rattas.
Arvtui videokaardi propeller teeb põrgu häält ja ähvardab kohe töötamast lakata. kahju oleks. ta võiks veel 2.5 nädalat vastu pidada.
ja need kuradi garantiiremontnikud Ordis hoiavad seda enda käes nädal aega ja siis kui sa lähed kohapeale ja õiendad, et kurat, kaua võib, siis nad kohe helistavad samal päeval, et okeiokei tulge siis järgi kui teil väga vaja on. huvitav, kaua üks arvuti ilma videokaardi jahutuseta töötab. nädalaid?

tegelt tahtsin kirjutda, kui äge oli minu eelmine pühapäev.
Kuidas jutustati õhtuhämaruses lugusid sellest, kuidas vanasti käidi ülekandejaamaga võttel 7 suuure-suure autoga ja kuidas mingid tänaseks päevaks areenilt kadunud mehed endale suppi keetsid alajaamas ja kuidas keegi sõitis alajaamaga ära nii, et juhtmed jäid Draamateatrisse kinni ja veel paljusid teisi lugusid.
Autoaknast päistid läbi öise vihma Selverid ja Hummerid ja Suzukid ja Statoilid. Aga auto sees oli aeg 30 aastat tagasi nihkunud.

täna äratas mind Nohik K telefonikõnega:

"Kell on 8, miks sind koolis pole?!?!?!"

peaks vist tõesti sinna vahel minema. Homme ehk nohik, homme ehk ;)

Tänase päeva lause:

"...miks ma peaks üldse su asju tassima..?"

huiat, ei peagi!

aga kuule, siis ma ei *pea*ju sulle näiteks oma autot kah laenama..?

fair enough?

---------
side lõpp

I love modern fairy-tales ;)

" ühel hämaral õhtul seisab üks keepi riietatud kuju trepil ja seirab altkulmu mööduvaid, rõõmsalt tšättivaid noori

korraga märkab ta kedagi ja asub teda varjudesse sulades jälitama. noor, blond, ilusate kõrvarõngaste ja roosa pusaga neiu ei märla veel midagi

ja korraga kargab keegi talle selja tagant KALLALE!

silmini kukub ta maha! oh õud, seljatagant kostub käivitatava mootorsae hääl!

neiul jooksevad kõik tema klubikorrad, poehängid ja muu elu silme eest läbi

hirmus ägab ta veel: mida olen ma teinud!?!?

ja sünge hääl vastab, kui ratutadud saabas ta kaela peale langeb: U EXIST, BITCH! "



zzzzz says:
sina oled see saabas, ok?
xxxxx says:
okeoke
xxxxx says:
sa teed muu töö
zzzzz says:
all that violence made me hungry

ma vahel ikka m6tlen. asju

n2iteks, mis oleks kui me, jobud eurooplased, poleks iial ameerikat vallutanud. Mis kultuuridest oleme ilma j22nud, mis matusetseremooniatest, abielutseremooniatest, kirjandusest, kunstist, rituaalidest ja maailmavaadetest.

t2na k2isin lihtsalt korra siin maal metsas jalutamas. loomulikult muiati imelikult, kui ma shoppamise asemel valisin jalutusk2igu metsas. aga naljakal kombel annab s22rane kontakt elusloodusega palju rohkem m6tlemisainet ja energiat kui mistahes kultuurik2ik "mall'i".

ja t6epoolest, inimesed, kes nendes metsades elasid oleks teinud suuri asju!
v2ga kahju, et ei saa kunagi teada mida t2pselt.
yldse on kahju teatud paratamattudest asjadest.

Usun headusesse
usun päris asjadesse
usun armastusse
usun vabadusse
usun perekonda
usun loodusesse
usun aususesse
usun pühendumisse
usun unistustesse ja nende püüdmisesse
usun sotsiaalsesse vastutusse
usun endasse

ja ma ei usu elu sees 9st-5ni kontoritöösse ega väikekodalikku mõtlemisse

K! :)
See on spetsiaalselt sulle!

Ma puudutasin Tanel Tatterit õlast!!!
kusjuures 2 korda ;)

täiesti uskumatu.
uskumatu, et eile õhtul üldse siuke asi võis juhtuda.
juhtus, siis juhtus. päeva jooksul hakkaski tunduma, et siuke asi on ebareaalne, et kuidagi nii ei juhtu ju. never noh. mitte.
aga kõige ebareaalsem on ikka see, et eilne õhtu kestab edasi.

ei nii ei tohi lapsed. alkohol ja jutud ei käi kokku. palun PALUN jätke meelde.

vittu küll

keegi ei sa kunagi aru
keegi ei saa kunagi aru, miks. miks mul paha tuju on vahel. miks mulle ei meeldi, kui urineeritakse maja seintele, miks mulle ei meeldi kui suhtutakse asjadesse pealiskuadselt, miks ma ärriutn, kui tehakse nalja vanainimeste üle, kui räägitakse rahast, kui ei suudeta otsustada.
inimesed on erinevad, vaat mis.
mitte et see oleks mingi ilge avastus

Mõtlik.
Täna rääkisin J-ga.
Ma nii mõtlesin, et tahaks kellelegi rääkida, aga ei tohiks või isegi mingil määral ei tahaks. tahaks, et keegi aitaks nõuga, aga samas kõik vastused on ju endas olemas. lihtsalt ei taha tunnistada, et need ongi need õiged asjad mida tegema peaks. või just mitte.
vahel ei saagi ja tohigi midagi teha.

*************************************************
Rõõmus
Aga nii tore, et nad tagasi on! päriselt tore!! kohe siuke mõnus tunne on :)
vana gäng koos.
üldse on viimasel ajal kuidagi siuke kursa vaimustus tulnud. kõik tundub hoopis teisiti olevat. hoopis kergem ja lõbusam. vbla on see tingitud sellest, et on viimane aasta, vbla sellest, et kõik leiavad vaikselt tööd. ehk minagi kunagi kirjutan lepingule alla ja saan päris oma roosa kaelakaardi. sest see roosa on väga ilus roosa!

Sorri, K, kirjutan sust veits hiljem. täna pole tõesti jaksu :)

tahaks oma elu ära renderdada

nii. täna defineerus elutõde number 3:
----3-----
kui sul on paha (olla või tuju), siis pane selga võimalikult mugavad ja ilusad riided. läheb paremaks.

kavatsen täna jälle rakendada.

aa....muide, kui huvitab, siis elutõde nr 1:
----1----
pissihäda läheb ajaga ainult suuremaks

ja number kahte ma lihtsalt ei mäleta :)

ja märksõna siia juurde:
watch out what you wish for

tänane tarkus saigi otsa.
lähen loon natuke :/

kunagi ammu:

"Õhtuks oled sa raudselt armunud!"
jah. aga paraku eksis ta subjektiga

ma ei teagi, miks mul see seik meelde tuli.
sügisene õrn masekas tuleb vaikselt
varsti peab käivitama plaani talve üleelamiseks- nädalas vähemalt üks väärtfilm ära vaadata kohustuslikus korras.

On seda veel?

väga häiritud film oli täna. Oldboy. väga häiriv indeed.
üldse on kuidagi häiritud olemine.
mis siis juhtub, kui näed enda ümber märke ja ilminguid, mida ei taha näha, mis vihjavad alateadlikule suhtumisele. suhtumise muutumisele õigupoolest. ja sa annad endale aru, et neis ilminguis oled osalt süüdi sina ise.
ja arvata võib. ma ei ole väga lihtsa iseloomuga inimene, hoolimata sellest tahaks, et kõik oleks hästi ja inimesed oleks õnnelikud. aga juu vist alati nii ei saa, sest inimesed on ju lõppkokkuvõttes erinevad ja väärtustavad erinevaid asju ning prioriteededki on erinevalt paigas. näiteks on mõnel materiaalsed huvid tihtipeale üle teistest asjadest. ma ei too siinkohal näiteid. Raha on tähtis, vist on alati tähtis olnud. Aga minu jaoks mitte kõige tähtsam.
vahel on tunne, et ma ei kuulugi siia(see on siuke jutt, mida tavaliselt teismeeas kirjutatakse). ja et inimesed ei mõista mind. mu tõekspidamised on kindlad, ent tundub, et neid jagab vaid kimbuke inimesi. kui sedagi. ja suht raske on olla üksik maailmaparandaja peamiselt materialistlikus maailmas.
ja siis on veel õpetatud arusaamine, et kui sind midagi häirib, siis muuda ennast, mitte teist. muuda oma suhtumist ja siis on parem olla. aga nii ei saa. ei saa kogu aeg muutuda, siis ei olegi sind ennast olemas. vähemalt ei ole ma laidnud viisi, kuidas pidevalt muutudes jääda iseendaks.
kas selleks, et suudaks veel aastaid on vaja allavandumist? või lihtsalt veidi tolerantsemat suhtumist? või kompromisse? lõputuid kompromisse? tunnet? veendumust selle õigsuses?
või hoopis mitte?

ja ärge vaadake häirivaid filme, nad ei aita sisemiste rahutuste vastu.

Pale, Serbia, 1993:
It was so cold that ice was actually dripping from my nose. The camera felt like a dead weight, numbing my shoulder. Inside the building I could see people enjoying hot tea. It had been eight hours since my last warm moment, eight hours out here in the stinging cold and I was getting desperate. Finally the man I was waiting for stepped outside. "Sir, can we ask you a question for American News?" filled with relief I aimed the camera at his face, ready to roll. "Fuck off", he replied as his security man roughly shoved me aside.
Split, Croatia, 1994:
The military Hercules was waiting at the far end of the runway. I could barely see it, the heat waves from the scorching asphalt were blurring my sight, making the plane look like a mere mirage. Nobody to give me a lift, I would have to walk. Rucksack on my back, camera case and tripod on right shoulder, camera on the left. Estimation: 60-70 kilos. Distance: one kilometer. Temperature: 38 Celsius. Duration: For Ever.

Suffering, frustration and despair, these are just some of the things cameramen go through on a daily basis. The above are only two examples of en endless stream of miserable memories I have connected to my noble profession. Getting that one picture, that one quote often means going through hell. Yet despite all this, the amazing thing is that cameramen continue doing what they are doing. And even more amazing: that many more aspire to join our ranks.