INFP - "Questor". High capacity for caring. Emotional face to the world. High sense of honor derived from internal values. 4.4% of total population.

Free Jung Personality Test (similar to Myers-Briggs/MBTI)

vot siuke lugu siis.
siiski tundub, et tulemus oleneb meeleolust. vanasti olin ma ikka thinking, ja vahepeal extraverted ja midagi veel.
aga eks see sobib kah :P

ükskord olime sadamalinnud

Pöörane nädalavahetus nagu ikka. Ei tegelt ega ta nii pöörane ka polnud.

Käisime GetFuckedil reedel. Täitsa tore oli. Teema oli kah- meremehed ja sadamalinnud.

Kui ma kodus endale eriti lühikest kleiti, võrksukki ja kontsi selga proovisin ja küsisin ema käest, et kelle moodi ma olen, siis vastas ta otse "проститутка". Ja oligi tema õhtu rikutud. Ei ole vist eriti hea vaatepilt, kui su tütar paneb end meelega ja rõõmsalt hoorana riidesse.

Õnneks sellega tolle õhtu kurbus lõppes. Olime kolmekesi Angelis vaieldamatult õhtu parimate kostüümidega, jõime, olime rõõmsad, sõbrunesime ja tantsisime metsikuid tantse tundmatute ja veidi tuttavamate noormeeste(paaridega). Vahepeal läks asi nii mölluks kätte, et kaotasin oma kõrgete tikkontskingade ühe kontsa ära. Ja ega see eriti morjendanud, v.a see, et hoolimata kõigist Mentose reklaamidest, ei allunud teine konts mingitele jõududele ja ei tulnud esimese kombel talla küljest ära. MITTE noh. peksin seda vastu kõikvõimalikke kivi-, asfalt-, puit-, metallpindu, üritasin käega seda kuidagi kangutada ja mida kõike. ja noh MITTE, noh. Reklaamid on ikka nii feigid!

Ja et kontsadest ja tantsimisest ikka väheks ei jääks, otsustasin kella kolme ajal jala kakerdada Angelist Kristiine keskusesse oma ainsal kontsal. Hoorariietes kest ööd ühel kontsal ringi tuiav neiu võis olla kainetele möödujaile küll üks päris meeldejääv pilt :P

Siiski siiski tundisn end sel õhtul võluvalt naiselikuna miskipärast :)

...
You can never get enough
Enough of this stuff
It's Friday
I'm in .......
The Cure sõnad on naljakad. Aga eile juhtus nii, et sõimasin ühte inimest. Mitte et mulle see õudselt meeldiks. Üldse ei meeldi. Paha on inimestele halba tuju tekitada või endast välja minna. Aga vahel ei saada lihtsalt teisiti aru.
Ma loodan, et ta nüüd sai aru.

Ja eile tegime Kga spontaanse õlleneljapäeva ja klatšisime tutvusringkonna mehi. Ja panime kumbki oma kenimate meeste topi kokku. Ja siis arutasime, et miks ja kuidas. Ja siis vaatasime ühte filmi, millest rääkida ei tohi ja T langes mu topist välja. Ja ega sellel kõigel ei olegi tegelt eriti tähtsust. Lihtsalt oli eilne päev lõppkokkuvõttes hea päev.

Aa...ja siiski veel noppeid eilsest päevast- üks käeliigutus võib öelda rohkem kui 2 lauset :)

next stop - happiness
ja PÖFF ongi mu jaoks selleks aastaks läbi. Just parjasti nii läbi, et võib tagasi oma igavasse rutiinirööpasse paika loksuda.
10st tööle-läpakas lahti-panika-paanika-paanika-tööpäev läbi-veel mõni tööots- kodu.
Siiski suudavad spontaansed peod mu argipäeva veel emotsiooni ja rõõmu tuua. ntx eelmine reede oli PÖFFi avamine, kuhu sattusin koos K ja M-ga täiesti juhuslikult. Muidugimõista olid meil kolmel päev läbi higistatud tööriided seljas ja me läksime sinna korraks tasuta toitu ja veini nautima. "KORRAKS". eks "korraks" ole ju suhteline mõiste ja vbla see ongi põhjuseks, miks minu "korraks" lõppes kella 5,6 paiku hommikul Stocki juures purksi putka ees. Ja ei ma ei kurda, tõesti, päris okei õhtu algusest lõpuni ja äärmiselt meeldiv seltskond.
Tõepoolest, milleks põdeda mingite stalkerite pärast, kui on olemas sellised õhtud!

on vist aeg endale elama hakata.

Vahel tahaks nii palju asju korraga öelda, et lõpuks jääd lolli näoga seisma, ilma et suudaks midagi mõistlikku neist miljonitest variantidest valida. Ja punastad vastu.

Ja vahel oled tahtmatult sunnitud panema kedagi teiste ees piinlikusse olukorda selleks, et sa saaks aru, et tema käitumine on vale ja teisiti reageerides tegutseks sa enda soovidele ja eneseväärikusele vastu.

Ja vahel avastad, et inimesed, kes on sind õpetanud ja hinnanud, ei saa ise samades valdkondades ja olukordades alati hakkama. Ja siis on natuke kurb. Ja mõtled, et kelle õpetussõnu siis õigupoolest järgida. Kui üldse

Ja vahel tulevad asjad uuesti meelde ja vahel ei julge asju teha ja vahel tehakse tuju sama asjaga nii uskumatult heaks ja vahel samaga p***ks.

Ja vahel...kirjutad oma peidus tunnetest poolanonüümselt internetti. Sest muidu ei julgeks ju.
Jobu

krapkrapkrap tegi arvuti ja MSN läks tööle
oi kui hea on kodus tööd teha!!!
ülemused ei sega, telefonid ei helise, tööülesandeid ei tule pidevalt juurde, kohvi ei ole vaja keeta ja lõunapausile saad kiirelt ja tõhusalt minna siis kui tahad. ja süüüa seda, mida ise tahad.
Nii et haige olemisel on ka oma väga tugevad plussid!

Family guy'st noppisin eilse päeva killu-
Lois: "Argh....what's that smell?!"
Brian: "It's either bad meat or good cheese!"

J! Frau reežis is back!
Aga tead, ma arvan, et mõnedel inimestel on lihtsalt raskem koostööd teha tiimis kui teistel ;)
Et nendega tuleb kuidagi eriti osavalt ümber käia ja mitte lasta end häirida. ma küll tõesti ei kujuta ette kuidas :P
BE there

täna on jälle selline päev, kus ma teen nägu, et teen tööd.
sest haigena olles ei tohigi tööd teha tegelikult. siis tulebki nägu teha ja mõelda välja viise, kuidas igast kohustustest eemale hiilida ja asju delegeerida.
muidu tavaliselt ei oskagi teistel abi küsida, aga näe vajadus pühendab abinõu.
ja ma siiralt tänan kõiki, kes on mulle lahkelt vastu tulnud.
4 pool tundi veel.
ei tegelt on 2 nädalat veel ja see teadmine ei motiveeri ÜLDSE. ainus lootus on see kolmas nädal, mis tuleb peale seda kahte. peaks vaid vastu selle aja. siis luban, nagu ikka luban, et olen hea ja pööran enda heaolule hästi palju rohkem tähelepanu. päriselt.

ma arvan, et hedonism võiks mulle sobida küll.
käisin nädalavahtusel plektrumil ja uskumatult tore oli. Noh välja arvatud see, et ma tundsin ennast tõelise alkohoolikuna, kuna M oli autoga ja jõi õhtu läbi kooolat jääga.
Aga hästi palju tuttavaid ja elektrot ja "elektrot"(see, mis ei ole hauss, aga on ikkagi hea ;) ja esimese kursuse tudengite tüüpiline halturtšik, mis tõi natuke nostalgiatki hinge. Hea oli. Isegi vanadvanad tuttavad olid seal ja olid head :)

Aga täna, nagu esmaspäeviti viimasel ajal kombeks, käisime kinos. "Müümise kunst" tekitas ägeda arutelu ja paksu pahandust. Usk olevat nimelt idiootne nähtus.

jupjup. usk muusikasse?

I can't wait for the weekend to begiin....
ja mu teine lemmik-
make love and listen to the music...you've got to let yourself gogogogoooooo...
väga "vanaaegselt seksistlikult dinosauruselik" lugu, nagu ütleks Onu Raivo ;)
aa..ja muidugi täiesti uus avastus
www.myspace.com/hotchip ja "Over and Over"
underunderunderunderunder and under, the spell of repetition really is on you

Iga kord kui ma ühte konkreetset lugu kuulen, tekib mul sellest seest soe tunne ja igatsus. Suur ja soe ja samas piinav igatsus ühe pealtnäha vähetähtsa minevikuhetke järele. Hetke järele, kus olime Tartus ja oli semi-talv(siuke tüpiline detsember) ja sõime kuskil juustusuppi vist...Aga eks õnn ongi vist väikestes asjades ja oskuses neist rõõmu tunda.

Aga see lugu, kurat, jääb alati põhjalikult kummitama päevadeks!

vägaväga hea oli mondis täna. kuigi ma ei ole oma olemuselt eritline mondi fänn ja tõttöelda tekitab see materjalis orineteerumise protsess mus pigem paanikat kui rahulolu.

aga täna oli hea. vbla selle pärast, et see ei olenud minu materjal, või selle pärast, et ma pole ammu olnud mondis, aga tõenäoliselt ka selle pärast, et Joa tänaval ei levi jätkuvalt Tele2 ja internetti ma kah eriti akiivselt ei kasutanud. Bliss! ei mingit administratiivset tööd.

Aga eile sai minust, vanast teefännist, taas kord keskpärane kohvijoodik. mage mandumine

ja poliitika ei koti mind jätkuvalt absoluutselt. "F" möödus taas minuteid lõpuni lugedes. isegi siivutud teooriad poliitikute kohta ei tee seda tundi põnevamaks

ei tea mis küll homne päev tooob...oh seda põnevust. ei, ma ei viitsi end koormata mõtetega keerulistest inimestest. las koormuvad ise.

ja reedel...õujee xD

eile tassis M kummirelsi ja nentis seejuures rõõmsalt, et vahel on hea ka päris tööd teha.
oo...ma olen NII nõus!!

kell on 19:29 ja tööpäev läppariga kestab ööni. õnneks istun homme mondis, päris tööle veidigi lähemal.

stop the nightmares

ükskord suve lõpus sõitsin suvilast tagasi Tallinna. Seekord mööda seda mereäärset teed, mis on veidi pikem, aga ka ilusam, kui Keile tee. Oli hämar ja maagiline, sest kuulasin Mum'i, mis kunagi kogemata sattus ipodi ja mida polnud kunagi varem kuulanud.
See oli üks neid maagilisi öiseid sõite. kus oled sa ja on su mõtted ja tunded ja kus usud siiralt, et kõik on siiski veel võimlik ja sinust saab kord ilus ja hea inimene. tol hetkel ma mõtlesin, et sügis on veel kaugel ja seda kaugemal talv ja salaja lootsin, et äkki jääb seekord ehk see tulematagi.
Ega midagi erilist tol õhtul juhtunudki, jõudsin linna ja arvatavasti läksin järgmisel hommikul tööle.

täna kuulan jälle mumi. aga lootus ilule ja õnnele on minust kuskil väga palju kaugemal kui siis, suve lõpus. Eilne päev, mis tipnes julma piinamisega televisiooni otseetris ja väidetavalt minu esimese skisofreense nägemusega ei olnud just kõige kergem. Nagu arvata võis, nägin unes sürrealistlikke õudukaid. ja täna ei taha ma tööd teha. valetan inimestele telefonis ja loodan, et sellest midagi halba ei juhtu, ja keegi selle tõttu haiget ei saa.

täna ei ole lihtsalt päris SEE päev.

Mojito
J!!!!
See pilt on ekstra sulle. Kui lugesin su blogist mojitodest ja palmidest....noh, siin see on ;)
ei ole just kõige ilusam pilt ja võiks väita, et mõni kehaosa on ilmselgelt ülevalguses...aga mojito it is :)

kell võiks olla juba pool kuus
...siis ma teeks näo, et ühiskond vajab mind mujal ja lükkaks sujuvalt kõik põlevad tööülesanded sujuvalt homse peale ja tõmbaks siit lihtsalt jee. las põlevad omaette.

ja kui tuju oleks, siis viiks isegi oma auto pessu. ja sööks päevas korragi sooja toitu. (kabanossid ei loe)

tahaks olla kuskil mõnusas soojas kohas.

Naljakas, vatasin täna aknast kuidas lund lendas ja tuletasin meelde, et see oli ju alles hiljuti, kui me Cannes' rannas olime ja ilge kaitsefaktoriga päevituskreemi endale peale määrisime, et mitte ära kõrbeda. Ja Niccas(Nitšes ;) kalu taga ajasime. Ja kalimutšot jõime vee asemel janu kustutamiseks. Ja Roomas ei suuutnud olla, sest nii palav oli ja oma 3st seal Igaveses Linnas veedetud tunnist 2 magasime Colosseumi ees maha. Ja kilekotist oliive sõime ja tegime Jim Jarmuschi filmimaratoni ja prantsuse keelt autojuhtidega purssisime ja poole paki kaartidega valetamist mängisime, sest mu tädi ei suutnud meid Hispaaniast üles leida ja sõitis hoopsi Prantsusmaale.....
Hea oli.

võta aega veidi ringi vaadata
veel ei ole hilja jõuab elada
ava silmad mõtle peaga küll sa näed
elu...mm....imelised väed...pudrumäed..mmmhmmm

vahel ma üldse ei saa aru, miks on asjad nii nagu nad on. ja kas nad üldse on nii nagu nad on. ja kui nad parasjagu on, siis kas see on õige, või vale ja mis peaks siis tegema, et nad oleks õiged.
ja kui on asjad juba nii, siis mis on õgupoolest õige ja mis vale ja kelle vatenurgast ja huvides.
ja äkki on vale hoopis õigem kui on õige, sest muidu oleks asi hoopis nirum. Ja inimene õnnetum.

Ja seda kah, et kas peaks oma naivismi ja idealismi hoidma ja vastu hakkama rutiinile ja süsteemile või peaks hoopis muganduma ja tegema nii "nagu on alati tehtud". sest nii ju on alati tehtud.

-----------------------
mõtteainet kui palju.

inspiratsioonipuuduse üle enam ei kurda.
ei oska öelda, kas see on hea või halb. ja kas siis kui on hea, kas see on ka õige ja mis õigupoolest on õige....

müstiline sügisigatsus
Tegelt on sügisel mingil määral sarnane meeleseidund, mis kevadelgi.

Kevadel armuvad kõik, sest siis on tärkamas uus lootus, äkki tunnetatakse, et on ju jõudu küll edasi elada, et päike paistab ja tegelt on päris hea olla ja inimesed on korraga kuidagi rõõmsamad ja ilusamad. Kevadel igatsed midagi uut, midagi põnevat ja metsikut.

Sügisel on jällegi see, et püütakse kõigest jõust otsida mingeid pidepunkte, et vältida külma ja kalki talve. Otsida mingeid lootuse ja helguse riismeid langenud lehtede vahelt. Sügisel on igatsus soojuse ja läheduse järele. Otsid teist, arvates, et koos on kergem üle elada külm talv.

----------------------------------------
lihtsalt siuke mõttearendus tekkis

inspireerige mind palun!

Tundub, et elu on liialt rutiinseks muutunud. Et nagu tööd teed küll ja mitut erinevat tööd, aga midagi jääb ikka puudu. Ühte teed raha pärast, teist lõbu pärast, aga kummastki ei tunne täiega rõõmu.
või võib-olla ei oska ma lihtsalt enam näha toredaid seiku, nähtamatuid sündmusi/detaile igapäevaelus.
või võib-olla peaks võtma kätte ja ära armuma.
või mõne töö maha panema
või remonti tegema.

või vingumise lõpetama ja S. eelmise romaani lõpuni lugema.
Good idea indeed!

Järgmisel nädalal lähen Queen Elizabrth The Second'it vaatama. hea :)

nad ei helista
...ju ei ole siis selline tüdruk, kellele järgi joostakse.

Vahel ma lihtsalt vihkan kogu südamest tehnikat.
Jah see on võimalik. teatud montaažiprogrammid satuvad miskipärast eriti tihti vihatud tehnika valda.
Ja siis ma vihkan seda, kui sa ei saa midagi teha, et tehnika asju kiiremini teeks.

Ja siis veel, kui juba vihkamiseks läks, ei salli ma olukordi, kui keegi on sulle midagi mingiks ajaks lubanud ja siis pead sa sel ÕIGEL ajal seisma silmitsi faktiga, et mitte muffigi pole valmis. Mis tähendab seda, et sa pead miljoni inimese ees kõrgetes asutuses vabandama ja naeratades ütlema, et ah teate, tehnika jumpsis. Ja iga selle vabanduse ajal tunned, kuidas nad vaatavad ja mõtlevad, et ah, ära vabanda, sa oled lihtsalt mõttetu ja laisk ja sinu "looming" ei kõlba kah kuhugi.

Nii et kui keegi ütleb, et "parem tee kõik ise ära" poliitika on vale, on tal lihtsalt roppu moodi vedand.

mu kolleeg ütleks:
"õu šit"
ma jäääks siiski truuks originaalile:
"oh shit"
ära joodud on pudel rosed. ja võtmekimbus üks võti vähem. kusjuures kõige naljakam on see, et ma TUNDSIN, kui seda võtit ei olnud enam.

istun nüüüd oma ema korteri kõige remontimata toa põrandal ja kirjuan. ja mõteln

et tegin liiga inimesele, kellest hoolin.

darn. aga selllest saabki aru vist siis, kui oled juba eemal.

vist.

going home

Teisipäeva hommik algas kell 4. Dushi alla, taksosse, akud kotti, monitor kaasa ja kell 5:00 olime trollipargis võttevalmis.

sellele järgnes 4 ja pool tundi trollis loksumist XDcam õlal. oli raske ja oli huvitav. A luges trollis ette peatuste nimesid ja soovis inimestele saate "P" poolt ilusat töö/koolipäeva hommikut. Mõned lehvitasid, teised naeratasid salaja pihku trollist väljudes.

Üks asi, mis mulle opeka töö juures vist kõige rohkem meeldib on inimesi jälgida ja hommikuti on trollides neid tüüpe küll ja veel. Mu eriline lemmik oli üks pealtnäha asotsiaalne mees, kes oli igatahes sotsiaalsem kui enamus "normaalseid" reisijaid. Kusjuures kogu reisi ajal ei rääkinud ta sõnagi. Aga ta nii väga tahtis, et ma teda filmiks ja siis kui tegin seda, näitas mulle seda (y) liigutust ja naeratas siiralt ja südantsoojendavalt. Tema tundis vist kõige rohkem kõigist neist rõõmu, et saab telekasse, kuigi võib vist julgelt väita, et just temal oli kõige hullem "bad hair day" ja muud asjad. Ja siis kui ta trollist teistega väljus ja A neile kõigile ilusat päeva soovis, oli ta jällegi kõige rõõmsam lehvitaja.

Hakkasin täna sellest tüübist Rle soojalt rääkima, kui ta mind kiirelt katkestas ja ütles, et hoia neist eemale, neil on tuberkuloos.

what a spoiler

Vahel on lihtsalt nii, et saad mõne lähedase inimesega kokku, keda pole näinud nädalaid ja siis on tunne, et võiks kõik muud asjad pekki saata ja selle inimesega igavesti kaua istuda ja rääkida.
Ja nii hea on siis rääkida ja kuulata ja olla eemal muust jamast, mis muidu ümber on. Bliss!

vingu veel, et hall on olla ja ei viitsi midagi teha.

Ja lõunal peaks tihemini käima ma ütlen. Lihtne kokkusaamine Kga päädis sellega, et ma tegin saatejuhi proovi uuele ETV noortesaatele. Jeebus. Ja kuigi see ei tulnud üldse välja, sain oma adrenaliinilaksu küll kätte.

Oleks vist aeg teha masterplaan.

Oota, kohe...

täiesti keskpärane esmaspäevane kell 11.
Nii keskpärane, et kuigi tahakski mingi steitmendi teha, ei ole selleks mingit jäksu ja ei viitsi isegi rahutust tunda oma stedmendituse tõttu.

Aga nii vist juhtubki, kui oled 2 nädalat järjest tööl olnud. Anna, siit sulle õppetund, onju.

......................................................

ei tule täna steimente.

nii, blogspot 6gis mu eelmise posti lihtsalt 2ra.

Berliin, 3. 6htu
eilse kohta mainin seda, et l6puks sadas 6htul vihma, niiet täna oli talutav olla. eelmised 2 päeva oli piiiiinavalt üle 30 kraadi. vihma ajal olid inimesed r66msad ja tulid r6dudele peredega passima.

See mis siiski eestlasi sakslastest eristab on naiste karvakasv. mitte et eesti naisel ei kasvaks, kasvab küll ja vbla rohkemgi, aga kui naine pole just tugevate lesbiliste kalduvustega, ajab ta selle ilusti kaenla alt ära. Saksamaa tublid eevatütred on aga niiv6rd iseteadlikud, et lasevad vohada. ja tundub, meestel pole selle vastu midagi.

ja siis näigime eile ka berliini müüüri ära. v6inoh, t6ttöelda olid need vaid pisikesed jäänused, sest agarad saksa inimesed on müüri täitsa ära l6hkund. tubli rahvas, pole midagi öelda.

täna tsillisime niisama ringi, käisime muusikapoes, passisime kitarre, läksime elektroonikapoodi ja ma peaaegu ostsin endale Motorcycle diaries DVD. aga see oli ainult hispaania ja saksa keeles. Aga mis on hea, on see, et suutsin täna hommikul osta saksa keeles saiakesi. Müüa ei osanud inglise keelt ja siis me saime hakkama saksa keeles. ei olnud raske, küll aga grammatiliselt totaalselt ebakorrektne.

votnii. ja sellest toredast linnast hakkame k6igi eelduste kohaselt homme hommikul Hga hääletama Itaaliasse, sest seal on pizzad ja jalka maailmameistrid.

Tschüüss praeguseks!

ei oska öelda, milllal järgmine kord netti pääseme :)

Berliin, 2.päev
Hetk tagasi tabas mind huvitav m6te-
Inimesed kipuvad kättesaamatuid hetki ja inimesi idealiseerima ja m6tlema ilusamaks. Ja siis neid taga igatsema ja salaja ihaldama.
Aga miks ei v6iks hoopis idealiseerida asju, mis on su käeulatuses?

Berliin on vastupidiselt ootustele tore. 6igemini ei osanudki sellelt linnalt midagi oodata, Maarja reisipiltidelt tundus see hall(oli ka ju kevad) ja mu jaoks tunduski see pigem nagu vahepealne peatuspaik enne Itaaliasse minekut.

Aga ei, huvitav on. Enamus inimesi riietuvad nagu eestlased- natuke trendikalt natuke laisalt. siiani pole tänaval näinud aga eriti nö lasnamäe beibesid. 6htul kyll liikus paar miniseelikus "trendikat" neiut, aga see oli ka k6ik.

Hästi palju on siin punkareid. siukseid hästi paljude värviliste rastapatsidega, veidralt riides, tätokaid täis. ei teagi, kas punkarid on 6ige s6na. Äkki mingid noored kodutud v6i ääärmuslikult alternatiivsed inimesed. erinevalt meie punkaritest ei ole ma siiani näind neid räuskamas ega midagi. ummikutes pesevad autode aknaid ja saadud raha eest ostavad 6ltsi ja tsillivad niisama. tavaliselt on neil miljon koera kha ymber. samuti kodutud, aga kaelarihmaga ja kastreeritud. koeri, nagu jalgrattaidki on siin metsikult palju.

tegelt kirjutab H kah nüüd päevikut, ma lihtsalt tahtsin talle konkurentsi pakkuda :)

Armsad olete AVMikad!!! :)

TÕESTUS

Kui ma sügisel telle läksin, siis pidin tõestama tervele toatäiele meestele(25 tükki oli neid seal), et ma ei ole mingi suvaline imelike tujudega tsikk, kes tuli niisama eemalt kaameraid vaatama, vaid võtab asja tõsiselt. Neil meestel oli kunagi põhimõte, et sinna kollektiivi ei võeta juute, homosid, karsklasi, venelasi ja naisi.

Nüüd on peaaegu suvi ja telemajas ei vaadata mind enam eriti kui võõrast nähtust.

Nüüd on peaaegu suvi ja pean tõestama oma kõige lähedasematele inimestele, oma kursale, et ei ole lihtsalt mingi imelike tujudega tsikk, kes ainult saadab kaamerat ja ei ole huvitatud sellega töötamisest. See on nii veider, et nüüd järsku olen neile, teile, lihtsalt tellitav ja produtsendi kaudu suheldav. Ja platsil pakutakse pigem "huvitavamat tööd".
Ega ma kurja pärast, ei, lihtsalt see on nii uus ja nii kummastav...


Kes ütles et elu peab lihtne olema?

mu skeptiline suhtumine arstidesse jätkub ja tundub, et see ei taandu nii pea, kui üldse.

Käisin eile kahenädalase köhaga oma perearsti juures. Ta kuulas mu ära ja kirjutas kohe nii allergia kui põletiku vastu ravimid. Sest kurat seda teab, mis mind täpselt vaevab. Ja alles siis, kui oli ravimid kirjutanud, saatis mind analüüse tegema. et noh....loogiline ju....

Analüüsidest selgus, et veri on mul jummalast okei, allergiaid ei ole ja et kopsupõletiku asemel on mul kõigest bronhiit. Küsisin talt veel üle, et kas ma pean ikka sööma antibiootikume, kuigi enam selleks nagu põhjust pole. siis ta vastas, et söö ikka, ega nad tugevad pole.

Otsisin siis netist, et millega veel saab haigust ravida ja ainus, mis selgus on see, et bronhiiti ei ole tarvis antibiootikumiega ravida, kui just ei ole tegu mädaneva bronhiidiga.

mina võta kinni, mida need arstid mõtlevad.

Räägitakse, et naistel on suurem oskus näha detaile, näha asju, mis on varjatud. Räägitakse, et naistel on sisetunne, mis ütleb neile asju ette, et naised aimavad asju, millest mehed ei saa arugi.
Räägitakse, et on asju, mida ei saagi sõnades väljendada, et üks pilk on väärt rohkem kui tuhat sõna.

Aga äkki on asi lihtsalt selles, et naistel on parem kujutlusvõime ja nad mõtlevad kõik need "aimatavad" asjad välja?

Igavene teadmatuse müsteerium.

filminäitleja näoga tüdruk on teleoperaator.

egotripp

täna oli siuke päev, millele tulevikus raskel hetkel mõtled, et on küll raske, aga SELLE päeval oli ikka palju hullem.

ehk siis 1.5h padulumes jalgpalli esimest korda elus ja asja tulemus oli tehniline praak. kuigi midagi sellest ikkagi kokku lõigati.

lihased valusad, jalad märjad, tuju isegi suht ok.

siin on midagi uut-

võrokeelne vikipeedia
http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4%C3%A4leht

viimastel öödel on imelikud unenäod.
olen loomulikult näinud peaaegu iga öö tööd, ühel ööl nägin vana 21se kooli võimalt, kus mul toimusid mingid ülikooli lonegud jne.
eile öösel aga, peale kohustuslikku etv seeriat, nägin, et üks mees oli ehitanud Tallinna Vanalinna linnamüüri ühe torni kahe korruse võrra kõrgemaks. ja mina olin selle komisjoni liige, mis siis läks talle selgitama, et ta peab need maha lammutama, sest UNESCO määruste kohaselt on säärane asi keelatud.
ja siis tuli välja, et tüüp on tegelt vampiir ja lendas ehitise katusele ja lasi lahti alalõuata lõvi, kes hakkas meid ründama. ja siis hakkas pihta suuuremat sorti fakk ja kaos. lõvi võitsime küll enda poolele, aga sellegipoolest olid vampiiris üleloomulikud jõud ja ma vähkresin palehigis voodis koletisega võideldes....
kogu asi lõppes sellega, et vampiir, olles aru saanud meie visadusest, jooksis metsa uusi ohvreid otsima.
lõpp hea, kõik hea. ja siit moraal, ära mine täissöödud kõhuga magama!

urrurr

"Kui sa oleks minu tütar, sõimaksin ma su läbi!"
ütles mulle üks, kui ma tunnistasin üles, et ma olen veidi külmetanud.
Kui mulle eelmine kord üks teine seda ütles, ehmatasin ma natuke ära.
seekord oli isegi päris naljakas :)

Mis tsillid, Villi?
Milli-Vanilli ära nilli

vahel on lihtsalt siuke veider tuju. ;)

Aga kõik vanad sõbrad-tuttavad, nii tore on vahel teiega koos istuda ja maailmast rääkida! ja asjadest, mis hingel ja südames. isegi siis kui alguses ei olegi plaanis neist rääkida.
Kuulad teiste muresid ja midagi tuleb tuttav ette ja midagi on nagu endalgi kunagi olnud, millest pole kunagi päris täpselt aru saanud või isegi tahtnudki. Lõpuks saavad siis ehk endagi mõtted selgemaks ja puzletükid kokku ja ei näe enam müstikat vaid terviklikumat pilti. Kuigi kui terviklik üks pilt üldse olla saab?
müstiline olen täna. vahel võib.
head aega :)

-------------------------------------------------
I bet that you look good on the dancefloor
I don't know if you’re looking for romance or...
I don't know what you’re looking for
I bet that you look good on the dancefloor
Dancing to electro-pop like a robot from 1984
-------------------------------------------------

tegelt on see lugu hoopis teisest asjast
jee-jee

mõttetera M'e blogist-

"Armastus algab mehe poolt naisele tasumise ja kinkidega – see on igakordne tasu, iga öö ja suudluse eest. Kuid kehtib kuni naine armub mehesse ja kõik on läbi..."

iseenesest päris huvitav mõttekäik filmist 2046 inspireerituna.

eile sai ümber lükatud väide, et tallinnas ei saa nädala alguses kuskil kohvik-baar-pubi-klubides korralikult pidutseda.
sai küll ja jube mõnus oli veel pealekauba!

PS. lihtsalt mõttetera- koolis läbisin ma 60 meetrit keskmiselt 10 sekundiga.

täna seisin kaua suitsupoe leti ees ja uurisin.
siis tuli meelde, et mul ju on kodus sahtlis poolik Cameli pakk...
ja et ma ei suitseta...


ÜSPkõik mis sa teeeeed teed kõik endale...su sees on vastuseeeeeeed su enda küsimustele

vahel tahaks tõesti olla mees

kõndisin täna õhtul koju ja nägin suvalise poe aknal kissi reklaami, mis küsis minu käest otse ja anonüümselt "MiS tEED SiNa täNA ÕHtul?"
huvitav, mis ettepanekuid oleks ühel siidriplakatil mulle tänaseks pakkuda?

ärge kunagi minge tülli inimestega keda armastate. see on nõme

Mehed on teatavasti nagu trammid- ootad natuke tuleb uus, ootad natuke veel tuleb vana tagasi.
ja keskturu peatusest paberi peatusse ei saa iial trammist kiiremini.
täna, selle talve arvatavasti külmimal päeval, tõestasin ma vastupidist ja jõudsin keskturust paberisse trammist kiiremini. ja seda kõike hoolimata külast ilmast, paksust riietusest ja muudest teguritest, mis võiks minust teha mitte nii väga konkurentsivõimelise inimese.
Hoolimata suurest vägiteost, jäin ma ikkagi hiljaks, sest tramm osutus valeks.
metafoorid-valgusfoorid

njaaa...suur sess, targad raamatud ja minu lemmik postmodernism on selleks korraks nüüd siis läbi.
taas tagasi igapäevaellu ja telesse.
Operaatorid on ikka veider seltskond ma ütlen. Ja kui ma näiteks pigem ei kuuluks ainult naiste kollektiivi, siis operaatoreid on tervelt 25 tükki ja kõik on mehed.
Aga ei, muidu on tore. Päriselt :)

sain jube pahaseks ühe inimese peale-
rääkisime maailmast ja elust ja religioonidest ja nii.
olen nimelt viimase 1.5 nädala jooksul olnud sunnitud lugema suuremates kogustes igasugu kultuuriteooriaid ja muid ilgeid teooriad, mis on kõik esmapilgul õiged ja töötavad ja mida võib vabalt alguses puhta tõe pähe võtta ja mis siis paar lehekülge hiljem sama autori poolt täiesti maha tehakse.
ja siis me(koolis) pidime neid analüüsima ja süübima neisse ja uurima ja aru saama, et tegelikult ei olegi midagi päris tegelikult ja et iga väide ja postulaat on ümberlükatav ja teisititõlgendatav ja üldse mitte nii, nagu tahaks ja esmapilgul näib.
ühesõnaga potmodernism ja meta-narratiivide allakäik täies mahus.
ja siis tuleb see inimene, kes ei tea neist suurtest teooriatest midagi ja väidab asju, mida on kerge ümber lükata isegi minul, kes ma olen vaid põgusalt kokku puutunud filosoofi, eetika ja kultuuriteooriaga. Tuleb ja väidab ja ütleb, et suured sotsiaalteadlased on oma teooriad laenanud teatavatest religioonidest ja suudnumustest ja need siis lolli euroopa inimese jaoks mugandanud, lihtsustanud ja serveerinud teadusena. ja et tegelt on asjad nii, nii ja nii.
Ma sain siukse jutu peale loomulikult pahaseks. ei saa ju väita postmodernismi ajastul, et mingi asi on nii ja nii ongi. ja et on olemas mingid väited, mida ei saagi ümber lükata, porri tampida ja siis uue, sama targa väitega välja ilmuda.
aga samas, kas ma olen õnnelikum selle teadmisega, et miski pole nii nagu ta tundub? Ja kas ma olen õnnelikum teades, et ükski teooria ei ole täielik ja täiuslik? Kas see teadmine, et ükski religioon/teooria ei ole teisest parem ega õigem ega oma suuremat eksisteerimisvõimalust kui mistahes muu annab midagi peale puhta teadmisrõõmu?

postmodernism kirjanduses on sisukas

http://www.peetersauter.ee/suhted.html

tänase päeva uudissõna ja idee materialisatsion on
standart-beibe

Ma vihkan kui on igav.

ÕNNELIK ISIKSUS

toimib vabana (kaasa arvatud mõtestatud töö)
ja
osaleb armastavas suhtes
ning
ei vaevle süü ega ärevuse küüsis
vaid
tema meelerahu on
autentne

---------------------------------------------------
positsioneerige ennast, noored

ja teate mis veel?
tülid on ühesugused. jah, tülid.
lõppkokkuvõttes on nad kõik ühesugused. ükskõik kellega, ükskõik mis teemal.

ja kui on tüli, aga ei viitsi tülitseda siis oled vait, siis on vaikiv tüli. siis pole kellegil teineteisele midagi öelda ja siis on ummik. siis polegi nagu lahendust, ootad lihtsalt millal see üle läheb.

ja siis see venib ja venib ja venib, kuni...

Jah, A, antropoloogia on huvitav :)

Aga hoopis põnevam on tunda ennast jälle kui põhikoolis. Narritakse ja kiusatakse ja räägitakse lollusi. phh...veider..
Peale keska lõppu tundus see veider, aga nüüd? NÜÜD kus ülikool on otsakorral, kus päris elu eemal terendamas, kus enam ei saa peituda ema/õpetajate/õppejõudude kaitsva tiiva alla ja teha nägu, et kool ei olegi nagu päris, et kool on ikka veel mäng!
NÜÜD siis raisk, narritakse.


BHHH...!!!

kultuuuuurantropoloogia

homme on eksam.

jumala naljakas aine on see. Mingit käegakatsutavat kasu tast nagu ei ole. selles mõttes, et minu elu küll tunduvalt paremaks ei lähe, kui mõnu kult. antropoloog filipiini saartel hõime uurib.

aga samas on see teadus päris huvitav ja kui see filipiinidel olev teadur teeks oma reisist kvaliteetse dokumentaalfilmi, siis vaataks küll.

nii et klasifitseerime kultuurantropoloogia kasutuks, ent meelelahutuslikuks teaduseks.

Tahaks vahel teile kõigile hambaid näidata ja öelda, et mulle ei meeldi isekad inimesed.
Sest mina ise olen kõige isekam ja teen ja mõtlen täpselt seda mida ise tahan!

vot siuke päeva-paradoks

mõeldes Lõuna-Ameerikale

ma ei mäleta, mida päris täpselt unes nägin aga kui ma ärkasin oli peas üks ja oluline mõte- et vetsu minnes ühtegi valgusstatiivi ümber ei ajaks!

veider!

ei, üks tore ja kasulik nädalasvahetus oli.
Ja kõige meeldivamaks sündmuseks oli loomulikult pühapäevaõhtune kõne! :D
mitte iial ei ole ma puhtalt oma mobiili helissemise peale nii rõõmus olnud :)

on sitt nädal ja homme on kuues päev.

omand ja aeg ja lepinguta usaldussuhted ja mul on huuled metsikult katki. ei, mitte kirglikust suudelmisest.

Täiesti ägedadi inimesi ja mõtteid võib leida ootamatutest kohtades ootamatul hetkel.

T: Mis mureks?

A: Ah tead, eraelu..

T: See on küll kõige väiksem mure! Küll see üle läheb!


ma vist suren ära...
aga tulevikus, mitte praegu.

täna ma põhimõtteliselt ei kirjuta, ehkki ainest on sitaks ja veel.

Kas teie teadsite, et Orkutis on Õige Valiku ja Vabad ja Vallatud kommunid olemas?
kusjuures enamus inimesi on samad seal!

Täiesti haige on neid jutte lugeda.
Siuke mulje jäi, et need naised käivad seal saates ainult selleks, et Egiptuses või Sri Lankal ära käia.

Esimesel kursusel olime kõik nii ähmi täis ja planeerisime oma 10 minutilist saadet oma poolteist kuud. oli ikkagi suur asi minna ETV MEESTEGA välja. Betad ja helimees ja puha. mõni õnnelikum sai isegi ETV bussiga esimest korda elus sõita.

Kolmandal kursal on meist saanud juba tõelised teleinimesed. kellegil pole liiga palju aega asju planeerida ega detailideni läbi mõelda. toodetakse, minnakse stuudiosse ja tehakse ära.

Oh Telejumal, kui sa meid näed, saada meile aega. hulgi palun.

falling is so last week

egas midagi. olen jälle orav rattas.
Arvtui videokaardi propeller teeb põrgu häält ja ähvardab kohe töötamast lakata. kahju oleks. ta võiks veel 2.5 nädalat vastu pidada.
ja need kuradi garantiiremontnikud Ordis hoiavad seda enda käes nädal aega ja siis kui sa lähed kohapeale ja õiendad, et kurat, kaua võib, siis nad kohe helistavad samal päeval, et okeiokei tulge siis järgi kui teil väga vaja on. huvitav, kaua üks arvuti ilma videokaardi jahutuseta töötab. nädalaid?

tegelt tahtsin kirjutda, kui äge oli minu eelmine pühapäev.
Kuidas jutustati õhtuhämaruses lugusid sellest, kuidas vanasti käidi ülekandejaamaga võttel 7 suuure-suure autoga ja kuidas mingid tänaseks päevaks areenilt kadunud mehed endale suppi keetsid alajaamas ja kuidas keegi sõitis alajaamaga ära nii, et juhtmed jäid Draamateatrisse kinni ja veel paljusid teisi lugusid.
Autoaknast päistid läbi öise vihma Selverid ja Hummerid ja Suzukid ja Statoilid. Aga auto sees oli aeg 30 aastat tagasi nihkunud.

täna äratas mind Nohik K telefonikõnega:

"Kell on 8, miks sind koolis pole?!?!?!"

peaks vist tõesti sinna vahel minema. Homme ehk nohik, homme ehk ;)

Tänase päeva lause:

"...miks ma peaks üldse su asju tassima..?"

huiat, ei peagi!

aga kuule, siis ma ei *pea*ju sulle näiteks oma autot kah laenama..?

fair enough?

---------
side lõpp

I love modern fairy-tales ;)

" ühel hämaral õhtul seisab üks keepi riietatud kuju trepil ja seirab altkulmu mööduvaid, rõõmsalt tšättivaid noori

korraga märkab ta kedagi ja asub teda varjudesse sulades jälitama. noor, blond, ilusate kõrvarõngaste ja roosa pusaga neiu ei märla veel midagi

ja korraga kargab keegi talle selja tagant KALLALE!

silmini kukub ta maha! oh õud, seljatagant kostub käivitatava mootorsae hääl!

neiul jooksevad kõik tema klubikorrad, poehängid ja muu elu silme eest läbi

hirmus ägab ta veel: mida olen ma teinud!?!?

ja sünge hääl vastab, kui ratutadud saabas ta kaela peale langeb: U EXIST, BITCH! "



zzzzz says:
sina oled see saabas, ok?
xxxxx says:
okeoke
xxxxx says:
sa teed muu töö
zzzzz says:
all that violence made me hungry

ma vahel ikka m6tlen. asju

n2iteks, mis oleks kui me, jobud eurooplased, poleks iial ameerikat vallutanud. Mis kultuuridest oleme ilma j22nud, mis matusetseremooniatest, abielutseremooniatest, kirjandusest, kunstist, rituaalidest ja maailmavaadetest.

t2na k2isin lihtsalt korra siin maal metsas jalutamas. loomulikult muiati imelikult, kui ma shoppamise asemel valisin jalutusk2igu metsas. aga naljakal kombel annab s22rane kontakt elusloodusega palju rohkem m6tlemisainet ja energiat kui mistahes kultuurik2ik "mall'i".

ja t6epoolest, inimesed, kes nendes metsades elasid oleks teinud suuri asju!
v2ga kahju, et ei saa kunagi teada mida t2pselt.
yldse on kahju teatud paratamattudest asjadest.

Usun headusesse
usun päris asjadesse
usun armastusse
usun vabadusse
usun perekonda
usun loodusesse
usun aususesse
usun pühendumisse
usun unistustesse ja nende püüdmisesse
usun sotsiaalsesse vastutusse
usun endasse

ja ma ei usu elu sees 9st-5ni kontoritöösse ega väikekodalikku mõtlemisse

K! :)
See on spetsiaalselt sulle!

Ma puudutasin Tanel Tatterit õlast!!!
kusjuures 2 korda ;)

täiesti uskumatu.
uskumatu, et eile õhtul üldse siuke asi võis juhtuda.
juhtus, siis juhtus. päeva jooksul hakkaski tunduma, et siuke asi on ebareaalne, et kuidagi nii ei juhtu ju. never noh. mitte.
aga kõige ebareaalsem on ikka see, et eilne õhtu kestab edasi.

ei nii ei tohi lapsed. alkohol ja jutud ei käi kokku. palun PALUN jätke meelde.

vittu küll

keegi ei sa kunagi aru
keegi ei saa kunagi aru, miks. miks mul paha tuju on vahel. miks mulle ei meeldi, kui urineeritakse maja seintele, miks mulle ei meeldi kui suhtutakse asjadesse pealiskuadselt, miks ma ärriutn, kui tehakse nalja vanainimeste üle, kui räägitakse rahast, kui ei suudeta otsustada.
inimesed on erinevad, vaat mis.
mitte et see oleks mingi ilge avastus

Mõtlik.
Täna rääkisin J-ga.
Ma nii mõtlesin, et tahaks kellelegi rääkida, aga ei tohiks või isegi mingil määral ei tahaks. tahaks, et keegi aitaks nõuga, aga samas kõik vastused on ju endas olemas. lihtsalt ei taha tunnistada, et need ongi need õiged asjad mida tegema peaks. või just mitte.
vahel ei saagi ja tohigi midagi teha.

*************************************************
Rõõmus
Aga nii tore, et nad tagasi on! päriselt tore!! kohe siuke mõnus tunne on :)
vana gäng koos.
üldse on viimasel ajal kuidagi siuke kursa vaimustus tulnud. kõik tundub hoopis teisiti olevat. hoopis kergem ja lõbusam. vbla on see tingitud sellest, et on viimane aasta, vbla sellest, et kõik leiavad vaikselt tööd. ehk minagi kunagi kirjutan lepingule alla ja saan päris oma roosa kaelakaardi. sest see roosa on väga ilus roosa!

Sorri, K, kirjutan sust veits hiljem. täna pole tõesti jaksu :)

tahaks oma elu ära renderdada

nii. täna defineerus elutõde number 3:
----3-----
kui sul on paha (olla või tuju), siis pane selga võimalikult mugavad ja ilusad riided. läheb paremaks.

kavatsen täna jälle rakendada.

aa....muide, kui huvitab, siis elutõde nr 1:
----1----
pissihäda läheb ajaga ainult suuremaks

ja number kahte ma lihtsalt ei mäleta :)

ja märksõna siia juurde:
watch out what you wish for

tänane tarkus saigi otsa.
lähen loon natuke :/

kunagi ammu:

"Õhtuks oled sa raudselt armunud!"
jah. aga paraku eksis ta subjektiga

ma ei teagi, miks mul see seik meelde tuli.
sügisene õrn masekas tuleb vaikselt
varsti peab käivitama plaani talve üleelamiseks- nädalas vähemalt üks väärtfilm ära vaadata kohustuslikus korras.

On seda veel?

väga häiritud film oli täna. Oldboy. väga häiriv indeed.
üldse on kuidagi häiritud olemine.
mis siis juhtub, kui näed enda ümber märke ja ilminguid, mida ei taha näha, mis vihjavad alateadlikule suhtumisele. suhtumise muutumisele õigupoolest. ja sa annad endale aru, et neis ilminguis oled osalt süüdi sina ise.
ja arvata võib. ma ei ole väga lihtsa iseloomuga inimene, hoolimata sellest tahaks, et kõik oleks hästi ja inimesed oleks õnnelikud. aga juu vist alati nii ei saa, sest inimesed on ju lõppkokkuvõttes erinevad ja väärtustavad erinevaid asju ning prioriteededki on erinevalt paigas. näiteks on mõnel materiaalsed huvid tihtipeale üle teistest asjadest. ma ei too siinkohal näiteid. Raha on tähtis, vist on alati tähtis olnud. Aga minu jaoks mitte kõige tähtsam.
vahel on tunne, et ma ei kuulugi siia(see on siuke jutt, mida tavaliselt teismeeas kirjutatakse). ja et inimesed ei mõista mind. mu tõekspidamised on kindlad, ent tundub, et neid jagab vaid kimbuke inimesi. kui sedagi. ja suht raske on olla üksik maailmaparandaja peamiselt materialistlikus maailmas.
ja siis on veel õpetatud arusaamine, et kui sind midagi häirib, siis muuda ennast, mitte teist. muuda oma suhtumist ja siis on parem olla. aga nii ei saa. ei saa kogu aeg muutuda, siis ei olegi sind ennast olemas. vähemalt ei ole ma laidnud viisi, kuidas pidevalt muutudes jääda iseendaks.
kas selleks, et suudaks veel aastaid on vaja allavandumist? või lihtsalt veidi tolerantsemat suhtumist? või kompromisse? lõputuid kompromisse? tunnet? veendumust selle õigsuses?
või hoopis mitte?

ja ärge vaadake häirivaid filme, nad ei aita sisemiste rahutuste vastu.

Pale, Serbia, 1993:
It was so cold that ice was actually dripping from my nose. The camera felt like a dead weight, numbing my shoulder. Inside the building I could see people enjoying hot tea. It had been eight hours since my last warm moment, eight hours out here in the stinging cold and I was getting desperate. Finally the man I was waiting for stepped outside. "Sir, can we ask you a question for American News?" filled with relief I aimed the camera at his face, ready to roll. "Fuck off", he replied as his security man roughly shoved me aside.
Split, Croatia, 1994:
The military Hercules was waiting at the far end of the runway. I could barely see it, the heat waves from the scorching asphalt were blurring my sight, making the plane look like a mere mirage. Nobody to give me a lift, I would have to walk. Rucksack on my back, camera case and tripod on right shoulder, camera on the left. Estimation: 60-70 kilos. Distance: one kilometer. Temperature: 38 Celsius. Duration: For Ever.

Suffering, frustration and despair, these are just some of the things cameramen go through on a daily basis. The above are only two examples of en endless stream of miserable memories I have connected to my noble profession. Getting that one picture, that one quote often means going through hell. Yet despite all this, the amazing thing is that cameramen continue doing what they are doing. And even more amazing: that many more aspire to join our ranks.

Tahaks avameelselt kirjutada siia.
nagu siis, ammu-ammu, eelmise aasta kevadel.
Siis kah ei saanud, aga ma kirjutasin ikka.

Ülipõnev võistlusmäng
naljakas, kell on 6:15hommikul ja ma olen olnud umbes 24h üleval ja teinud asju ja ainuke, telekanal, mis siia ruumi oma pilti transleerib sellisel kellaajal on mingi rootsi nonstop uudistekanal.

Aga väljas on päike ja värske kaste on maas ja esimesed bussid on juba liikvel ja vist on laupäev, ehk see päev, kus võiks tööd mitte teha vaid peesitada rannas ja promeneerida kuskil promenaadil.

Siiski on sellistes magamata varahommikutes oma võlu ja see teeb hetkel ülimat rõõmu :)

Suurlaagri avapidustused mingites sürrides rõivastes mingi sürri tseremooniaga, mingid sürrid inimesed, aga päris lõbus tundub olevat. Paljulubav igatahes....

telefonihelin

Mina:MÖh???

ärkan

Telefon: "Tere A, mina olen T, ega sa ei maganud?"
Mina: "erm.....(no kuidas sulle nüüd öelda, et magasin ja mul jäin uni katki just kõige põnevamas kohas???)...noh... natuke jah"
Telefon: "Tere A mina olen ikka veel T. Kell on 12:30 ja täna on neljapäev"
Mina:"mhmh(ÄÄÄÄÄ waddafakkk!!!) "
Telefon: "täna on neljapäev, kell on ikka veel 12:30, ja päike ei paista"
Mina:"mhmh(okei, OKEI!!!! ma sain aru juba!)"
Telefon: "blablabla BLaBLa bensiin blablabla bllllaaaaa blalba raha blabla bla 10 min(räägib, et tangib mu auto bensiini täis ja annab kätte ka palga!)"
Mina:"(õujee!)mhmh"

Äge!!!
votnii võiks alata nii mõnedki hommikud! :D
nüüd tahaks veel, et keegi mulle hommikusööki pakuks ja SPAsse viiks.
blah

nii, üks mu suvistest tegemistest on võtnud treileri kuju.
ehk siis keemia tudengitega sai natuke tudengifilmi tehtud.
mina operaatori rollis.

----->>>> http://macaivar.pri.ee <<<<-------

treiler on sel kah.
eks näis, mis see terviku montaazh endaga kaasa toob :)
kui hästi läheb, siis sügisel tudengifilmil näeme!

Anka
linnahipi & D.O.P.

Harri on pätt :)

Naljakas. Viimasel ajal, eriti Jack Johnsonit kuulates, on tekkinud isu minna ameerika suurlinna ja seal inimeste ja majade massiivide vahele ära kaduda ja niisama luusida hingates sisse seda imalat haisu mida reeglina nimetatakse luuleliselt suulinna lõhnaks.
veider isu.

Kõigile naistele on ülim kompliment, kui teda tahab korraga mitu meest.
Ainus küsimus on selles, mitu neist tahab teda kauemaks kui üheks ööks?

on olemas mitut sorti pidusid.
Näiteks siuksed, kust ärgates kirud ennast maa põhja ja kogu järgneva päeva uitad hulludes süümekates ja hirmudes ringi. uitad ja kardad/anud, et telefon heliseks
siis on siuksed, mis on siukesd noh, so-so, et oli nagu pidu, aga ei olnud kah. siuke...keskpärane
veel on head Laia-peod, või tegelikult lihtsalt siuksed peod, kus tekib mingi hea atmosfäär ja sa tunned, et kogu see grupp inimesi tantsib ja tunneb ühes rütmis.
Siis on peod, kuhu lähed ilge ootusega, et NÜÜD juhtub midagi SIUKEST. tavaliselt on need peod ühed suured ebaõnnestumised. on ka erandeid muidugi.
ja siis on muidugi veel siuksed peod, kuhu lähed teatud ootustega ja saadki selle, mida tahtsid.
Mina läksin endale sisendades, et kõik läheb hästi. ja läkski. Sünnis ja samas lõbus ja meeldiv seltskond ja koju jõudsin alles 5st ja samas ärgates oli kah mõnus, veidi purjakil küll veel, aga tuju oli hea ja pohmell ravines iseenesest värskes looduses. kohe nii hästi läks kõik, et natuke kurb oli, et midagi närvesöövat ei juhtunudki :P
vot siuke naljakas kogemus:)

1.näiteks asi, mida taipasin esmaspäeval Laia peol. tol hetkel rabas mind jalust ja mujaltki.

See et maailmas on nii palju hetki, mida ei saa kunagi tunda, hetki mida sa elu sees ei tunne. Ilusaid asju, mis on sulle igavesti kättesaamatud, sest nad lihtsalt on.

Näiteks ei saa ma kunagi teada, milline võiks olla esimene suudlus, mis on ajendatud puhtast tundevoost. ei saa, sest päris esimest ma ei mäletagi, see oli lihtsalt nii triviaalne asi kuskil mingil peol, või kuskil mujal.

Ma ei saa kunagi teada, mis tunne on vaadata sügisel koduaknast põllutöömasinaid ja mis tunnet see mus tekitaks aastaid hiljem kuskil suurlinnamelud meenununa.

Ma ei saa teada, mis tunne on olla lavaka esimene kursus

Ega ka seda, kuidas oleks ärgata selle või teise inimese kõrval.

Sest kõike ei saa läbi elada ja kui jahikski neid HETKI, siis jääkski neid jahtima ja teeks vaid haiget teistele. Kui ühel õhtul mõtled, et tahaks ärgata selle inimese kõrval ja teisel õhtul mõtled, et tahaks tunda, et keegi sind tõeliselt armastab ja hoolib sust niivõrd, et...ja nii edasi.

võimatu

Ei tegelt kah...ma vahel ikka mõtlen, et mis oleks kui....
aga need on pigem oletused. o-le-tu-sed. vaid

ja neid oletusi võimaldab ohutult teha vaid see, kes, mis ja kus ma olen oma olemise protsessis.

poleks ma siin, ehk jahikski liblikaid loomaaias.

suvel on siis plaanis reis SanFranciscosse. Tore onju. aga täna sain teada, et me ei lendagi NYst läbi vaid paneme Frankfurdist otse.
see, mu kallid, tähendab 12

ei, ootam

KAKSTEIST!!!!!!!
tundi lendu
okei, kas keegi suudab ette kujutada, et ma istun 12 tundi paigal??????????????????
kurat küll ma ütlen
see on ju frigin pool päeva, millest kulutan 1/4 juba tlnst frankfurti saamisele. faken terve päev möödub lennukis pluss raudselt otsitakse meid SFs sügavuti läbi
MIS võiks olla meeldivam?

blah

nojah. tegelt oli mul miljon head ideed mida kirjutada, ma nimelt taasavastan mingeid pooli endast, mida pole ammu kohand. avastan mõõdukalt ja väga sündsalt.
ma siiski korralik inimene after all.

ema tegi täna komplimendi, ütles, et ma olen pohuist.
mulle meeldib.

Aga muidu oli siuke...so-so päev.

Panin oma auto müüki, mis on kurb, sest kõigele vaatamata on mu tore Opel olnud ustav kaaslane nii eraelus kui igat sorti (ette)võtmistel.
Täna näiteks ronisin autu katusele, panin veel statiivigi püsit ja filmisin jooksvaid mehi Sadama Citymarketi parklas. oli äraütlemata tore!
ja kurat, kui ta maha müün, siis kus ma sumedatel suveöödel nüüd magama hakkan?
jaa...mis auto võtab veel maanteel 4l 100 peale, kui peal on 5 inimest (4 suurt meest ja natuke mind) ja auto täis muusikariistu(4 kitarri, pool trummikomplekit)?
jah. ja ei tea, kas see aitaks auto hinda tõsta, kui ma kuulutusse paneks veel vahemärkusena, et autoga on sõitnud nii suured näitlejad nagu Üllar Saaremäe kui ka lehmakorjus?

Enivei, kui keegi on huvitatud mu auto ostmisest siis--- sumfin@hot.ee
niisama võib kah kirjutada :)


ikka teie, veidi kurb küll, Anna
*lisaks kõigele läks H täna reisile ära :/

naljakas, ma hakkasin mõtlema, et mis oleks hea. Selles mõttes hea, et oleks hea olla.
ja ma ei teadnud vastust.
kunagi oli "hea" siis, kui oli pudel veini, küünlad ja "filosoofia".
kunagi oli "hea" siis, kui oli vesipiip.
kunagi oli "hea" siis, kui oli raha.
või midagi sellist.

nüüd ei teagi mida tahaks.
Raha? jah, palun, kuigi see ei teeks mind eriliselt õnnelikumaks. ostaks paari levise teksaseid, käiks solaariumis. pidutseks ehk.
Veini? hmm..okei, joome ennast täis ja siis on tore...aga arvatavasti mitte piisavalt põnev. ei teagi miks.

siuke naljakas tunne on. veidike tühi või nii.

Aga eile oli tegelikult hea. jah oli. siis kui me kursafilme vaatasime. väärt asju oli palju. wow-efekt ja muidu kunst.

jaah...vist ongi nüüd nii, et hea on erialane. on see, kui saab käia-joosta-hüpata ja seda kõike veel üles võtta.


*uhh...suht segane post tuli.*
aga mingid asjad on elus ülimad kah:)

Aga täna tulid räästapääsukesed tagasi!!

Mis tähendab, et kevad on ametlikult käes. Õigemini kevadsuvine rahutus. Siuke et, noh, kohe hakkab!! Kohe tahaks minna ja natuke luusida ja mõnda aega mitte tagasi tulla. Kohe läheks ja läheks ja kuulaks pääsukesi ja nuusiks märja asfaldi lõhna ja õitsevaid puid.

Nipernaadi tundis vist kevadeti umbes sama. tundis ja ütles oma Katariina Jeele, et nüüd ongi aeg minna.

Vahel tunnen, et tahaks kah olla nipernaadilik tegelane ja suvel minna oma päriselust täitsa ära. ja siis ehk tullakse mullegi novembri esimestel päevadel kuskile põhja aafrikasse järgi. ehk tullakse, ehk tulen ise, ehk tulen hoopis kellegile järgi :)

Aga augustis saab võib-olla nähagi, mis meid laiades Euroopa steppides ootab ja kui kiiresti ja efektiivselt on võimalik Gironasse saada. ja mis nägu Vahemeri sel aastal on :)

PÜHAPÄEVAL
KELL 17:30
TV3


T Ä H T E D E L A U L ! ! ! ! !



* nii kaadri taga kui kaadri sees ;)

tead, pärispäevikut on vahel kasulik lugeda.
annab hea ülevaate minevikust, selle emotsioonidset, valdest otsustest, headest ideedest ja mõtetest.

ja paneb hindama olevikku!!!

oi ma olin ikka üks kuradima frustreertiud teenager...ja tegin väga lolle lollusi. ja uskusin imelikke asju, õigemini tegin imelikke järeldusi teiste käitumisest.

aga nüüd olen ma tark ja ilus ja tean, mida eluga peal hakata ja oskan teha ainult õigeid, õiglasi ja rõõmsaid otsuseid! :P

UP!

kevad, tead ;)

oo!!
keegi, kes varjab end musta marekri nime taha, loeb seda logi!
it's not dead after all!

Tead, vabandan. tõesti. aga ma olen laisk. väga. ja ei suuda enda sundida kirjutama siis, kui mul pole selleks tuju.

Tuju jällegi tuleb tavaliselt siis, kui on masendus. noh ju siit võiks järeldada, et mul on viimasel ajal hästi läinud.

veidi.

--------------------------------------------------------------------------------------

tegelt tahtsin siia kirjutada, et elu on täis üllatusi.
näiteks pohmellis poisi välkidee, et võiks kolida ühe kursaõe juurde ja elada tema vanemate kulul. iseenesest tundub süütu, kui mitte teada, kes see on. ei peagi. ja jumala eest, ma ei taha anda hinnanguid, isegi kui nii juhtub olema.

aga lohutuseks kõigele sellele tabas mind täna lohutav mõte tehes intervjuud(ma tean, on ebaprofessionaalne mõelda teisi mõtteid võtte ajal). Nimelt unustasin ma intervjueeritava tarka ja erudeeritud juttu kunstist/kultuurist/ajaloost kuulates oma mure, mis enne tundus suur ja pea et ületamatu.

nii et noored, KUNST on suurem kui teie argimured ja isiklikud probleemid!
KUNST on lahe!


filmikunst ;)

ahjaa,
kui ma juba kirjutan

kõigi eelduste kohaselt lendan keset suve San Franciscosse!






dig this

eelnevad 4 kuud oli lebo

L----E----B-----O-------

suhteliselt igas plaanis.
vahel oli LIHTSALT igav. ja suureest viitsimatusest ei viitsind teha asjugi, mis vajalikud olid. tobe.

ja nüüd eelmine nädal oli kiire(igast väljakolimised, raha maksmised ja mu paanika) ja see nädal on lihtlalt supersonic. ja järgmine kah suhtelislt.

moraal:
iga lebotatud hetke eest kannad perspektiivis karistust.

lisa raskendav tegur eelmisele matemaatilis-loogilisele ülesandele:

*täna on pühapäev ja mul pole see veel ikka valmis

:P

matemaatikud lahendage järgmine loogika võrrand ära:

Väide 1: laupäevaks on vaja referaati.
Väide 2: millega ma pole veel alustanud
Väide 3: reedel ei saa ma seda teha
Väide 4: neljapäeval ei saa ma seda teha
Väide 5: kolmapäeva on alles veel 20 minutit
Väide 6: ajamasinat pole veel leiutatud

...nii et???

kui keegi selle enne laupäeva ära lahendab, annan musi ja olen südamest tänulik

VIHKAN ARSTE!

idioodid on nad selle pärast.
erakliinikutes on mingid flegmaatilised uimas arstid, kes aint retsepte kirjutavad ja ei tea isegi, kas väljakirjutatav ravim on hormonaalne või mitte. "noh, natuke nagu on, natuke mitte"- see ei ole normaalne vastus, mida patsiendile anda.

ja riigiasutuses? täna sõimas mul ilge blondiini välimusega "arst", kes muide üle 15 min jäi tööle hiljaks, näo täis selle pärast, et ma üldse julgesin tulla oma probleemidega nõu küsima. Selle pärast, et ma oma tervise pärast ÜLDSE muret tunnen. sest raudselt olen ma seniilse skisoidse ajuga kodanik, kes tuleb tema aega rasikama kell 9 hommikul, kui tema selle asemel paneks parema meelega oma meest või passiks solaariumis.
ja palve peale kirjutada mulle välja samad ravimid, mis mulle sarnaste sümptomitega eelmine kord anti kirjutas ta mulle mingi ühe maagilise kapsli, mis pidi mu kohe laksust terveks tegema.
sorri, sarnaseid sümptomeid ravitakse pikemaajalise ravikuuriga. idikas!

nii et ärge haigeks jääge onju

üritasin praegu kolmveerand tundi meenutada ja üles otsida netist filmi, mida ma üle-eelmisel pöffil vaatamas käisin.

http://archiv.berlinale.de/external/de/filmarchiv/doku_pdf/20030290.pdf

on see

HA!