sattusin täna lappama vanu fotoalbumeid ja enam ma üldse ei imesta, miks mul põhikoolis ja keskkoolis poistega eriti hästi ei läinud. Pigem imestan ma seda, miks keegi nii koledale tüdrukule halastuslasku kõhtu ei teinud :)
sellele postile ma igaks juhuks fotot ei lisa, las need jääda vanade tolmuste albumite vahele

ära hõiska enne õhtut...

...eksole



tänase veel suhtelistl koitva päeva jooksul on jõudnud juba kaks väga šarmaaaantset, väga austusvääärset ja väga aukartust tekitavat autoriteeti ja muidu head meest rääkida armastusest. küll naljaga pooleks arvatavasti, aga däääm kuidas see ikka mõjub, eriti kui selline asi tuleb eesti mehe suust.
džiiiizes kraist, elu on vahel ikka ilus :)

täna tekkis päris mitu mõtet

Paraku suudan jätkuvalt käituda ebaadekvaatselt vastates iroonilis-sarkastilises võtmes mulle tühjadena näivatele ilusatele sõnadele. Kuigi võib-olla on need tõesi siiralt öeldud sõnad. Aga ma ei suuda vastu võtta siukseid suuri ja niiiiiii iiiilusaid sõnu. Ma tahan päriselt uskuda neid sõnu. päriselt päriselt päriselt. Või ehk on viga hoopis minus ja selles, et osad naised on harjunud keskpärase ja külma kohtlemisega meeste poolt ja kui keegi avab neile autouksi või pakub istet, hakatakse kohe mõtlema, et issand, mis see mees nüüd must tahab, ega ma ometi ei pea temaga nüüd magama selle pärast?

kogu aeg on mingi veider vajadus olla iseseisev, isemajandav. sest äkki harjub hea eluga ära ja kui siis midagi juhtub, ei suuda enam ise hakkama saada. parem on kohe mugavused välistada ja mitte lasta endale ligi. mh? kõlab nagu ratsionaalne mõte, või mis?

vaaaalgeid roooooseeee....

Ei suutnud jääda apoliitiliseks ja läksin provokatsiooniga kaasa. Otsustasin, et võiks ju rahu märgina viia aljooša juurde valgeid lilli. Ja niipea, kui olin oma 3 valget krüsanteemi(???) asetanud tulipunaste nelkide ja veidi vähem punaste nartsisside vahele lendas kohe üks soome MTV3 reportertšikk peale. küsis kas räägin inglise keelt ja kas ta saab intekat teha. fkoors! Siuke tsikk, kes tegi Sony d150'ga, ise oli operaator, ja ise küsis. Juba raske variant muidugi, aga kuidagi tegime ära.
Siis tekkis inteka ajal sinna veel üks saksa kanal, kes tahtis kah rääkida. Hea reporter oli, mingi vanem saksa mees, aga suurepärase inglise keelega. Esitas küll siukseid põhiküsimusi, nagu et mis sa arvad, kas rahutused korduvad ja kas sulle meeldib aljooša uus koht jne, aga küsimused ise olid nii hästi formuleeritud, et neile oli kerge vastata- konkreetsed, üheselt mõistetavad ja ta andis kohe ka põhiterminoloogia vastajale kätte. Kodutöö oli tal igatahes tehtud. mõnus!
Kalmistul ja selle ümbruses oli muidugi meeletu rahvamass, inimesed olid vist töölt vaba päeva võtnud ja peredega sinna siirdunud. Parkimisega, nagu ikka Tallinnas kombeks oli suuri raskusi, kõik teeääred olid autosid paksult täis. Osa, veidi ettenägelikumaid inimesi, tuli taksodega. Väravas ulatas mingi vanem meesterahvas sissetulijatele lahkelt punaseid nelke, millest ma viisakalt vene keeles keeldusin. nelgid ei olnud päris see teema. Aljoošal oli aga tõeline pidupäev, vähe sellest, et selle ausamba juurde ei ole vist eales nii palju lilli toodud, ega seda üldse nii palju inimesi korraga külastanud, pildistas teda lisaks kõigele ka vädetavalt 1/3 sealviibijatest moodustav Meedia ja edastas igale poole üle maailma. Päris kift oli neid kõiki vaadata, uurida mis kanal mis kaameraga teeb ja avastada rõõmuga, et ka mõned kontoriinimesed on võtteplatsil aktsioonis helimeeste rollis.
aga üldises planis olen jätkuvalt ehk liialt naiivne, aga siiski loodan. sest ega midagi muud lihtsalt üle ei jää. minu valged lilled on igatahes asetatud.

basiilikupoisid

uus lemmik-spidercam

olin 3 päeva ilma arvutita. Jummalast veider tunne oli, eile õhtul ei osanud enam midagi muud teha ja kell 10 ja läksin magama. Kõik plaadid on juba ära kuulatud, vhsilt filme ei viitsinud enam vaadata, raamatut lugedes oleks nii kui nii uni tulnud.
ja ühtlasi, oma suures arvutituses, istutasin basiilikuid ümber. nüüd on mu aknalaua peal 5 savipotti 5 pisikese basiilikutaimega. Ühtlasi pean nüüd plaani, kust saada piparmündiseemneid ja tüümiani ja koreandrit ja midagi veel. aa...lavendlit vot. ja siis võiks teha neist õlisid ja pestosid ja veini ja raviteesid. kui viitsiks.
ja kui kõik hästi läheb, siis pannakse meie vannitoa põrandale täna lõpuks ka kivid, mis siis tähendab seda, et homme panevad nad juba plaadid seina ja kaugel seegi aeg on, kui vannituba lõpuks valmis saab. siis saab jälle dušši all käia. jee.
üldiselt on kuidagi kurb olla ja tahaks, et tuleks juba 10s mai. siis on palgapäev ja siis on 9s mai läbi selleks aastaks. ja peale selle kõige tahaks ikkagi oma pesa. aga selleni on veel aega vististi.