esmaspäev, 30. oktoober 2006

tahaks olla kuskil mõnusas soojas kohas.

Naljakas, vatasin täna aknast kuidas lund lendas ja tuletasin meelde, et see oli ju alles hiljuti, kui me Cannes' rannas olime ja ilge kaitsefaktoriga päevituskreemi endale peale määrisime, et mitte ära kõrbeda. Ja Niccas(Nitšes ;) kalu taga ajasime. Ja kalimutšot jõime vee asemel janu kustutamiseks. Ja Roomas ei suuutnud olla, sest nii palav oli ja oma 3st seal Igaveses Linnas veedetud tunnist 2 magasime Colosseumi ees maha. Ja kilekotist oliive sõime ja tegime Jim Jarmuschi filmimaratoni ja prantsuse keelt autojuhtidega purssisime ja poole paki kaartidega valetamist mängisime, sest mu tädi ei suutnud meid Hispaaniast üles leida ja sõitis hoopsi Prantsusmaale.....
Hea oli.

reede, 20. oktoober 2006

võta aega veidi ringi vaadata
veel ei ole hilja jõuab elada
ava silmad mõtle peaga küll sa näed
elu...mm....imelised väed...pudrumäed..mmmhmmm


vahel ma üldse ei saa aru, miks on asjad nii nagu nad on. ja kas nad üldse on nii nagu nad on. ja kui nad parasjagu on, siis kas see on õige, või vale ja mis peaks siis tegema, et nad oleks õiged.
ja kui on asjad juba nii, siis mis on õgupoolest õige ja mis vale ja kelle vatenurgast ja huvides.
ja äkki on vale hoopis õigem kui on õige, sest muidu oleks asi hoopis nirum. Ja inimene õnnetum.

Ja seda kah, et kas peaks oma naivismi ja idealismi hoidma ja vastu hakkama rutiinile ja süsteemile või peaks hoopis muganduma ja tegema nii "nagu on alati tehtud". sest nii ju on alati tehtud.

-----------------------
mõtteainet kui palju.

inspiratsioonipuuduse üle enam ei kurda.
ei oska öelda, kas see on hea või halb. ja kas siis kui on hea, kas see on ka õige ja mis õigupoolest on õige....

teisipäev, 17. oktoober 2006

müstiline sügisigatsus
Tegelt on sügisel mingil määral sarnane meeleseidund, mis kevadelgi.

Kevadel armuvad kõik, sest siis on tärkamas uus lootus, äkki tunnetatakse, et on ju jõudu küll edasi elada, et päike paistab ja tegelt on päris hea olla ja inimesed on korraga kuidagi rõõmsamad ja ilusamad. Kevadel igatsed midagi uut, midagi põnevat ja metsikut.

Sügisel on jällegi see, et püütakse kõigest jõust otsida mingeid pidepunkte, et vältida külma ja kalki talve. Otsida mingeid lootuse ja helguse riismeid langenud lehtede vahelt. Sügisel on igatsus soojuse ja läheduse järele. Otsid teist, arvates, et koos on kergem üle elada külm talv.

----------------------------------------
lihtsalt siuke mõttearendus tekkis

neljapäev, 12. oktoober 2006

inspireerige mind palun!

Tundub, et elu on liialt rutiinseks muutunud. Et nagu tööd teed küll ja mitut erinevat tööd, aga midagi jääb ikka puudu. Ühte teed raha pärast, teist lõbu pärast, aga kummastki ei tunne täiega rõõmu.
või võib-olla ei oska ma lihtsalt enam näha toredaid seiku, nähtamatuid sündmusi/detaile igapäevaelus.
või võib-olla peaks võtma kätte ja ära armuma.
või mõne töö maha panema
või remonti tegema.

või vingumise lõpetama ja S. eelmise romaani lõpuni lugema.
Good idea indeed!

Järgmisel nädalal lähen Queen Elizabrth The Second'it vaatama. hea :)

teisipäev, 10. oktoober 2006

nad ei helista
...ju ei ole siis selline tüdruk, kellele järgi joostakse.

esmaspäev, 9. oktoober 2006

Vahel ma lihtsalt vihkan kogu südamest tehnikat.
Jah see on võimalik. teatud montaažiprogrammid satuvad miskipärast eriti tihti vihatud tehnika valda.
Ja siis ma vihkan seda, kui sa ei saa midagi teha, et tehnika asju kiiremini teeks.

Ja siis veel, kui juba vihkamiseks läks, ei salli ma olukordi, kui keegi on sulle midagi mingiks ajaks lubanud ja siis pead sa sel ÕIGEL ajal seisma silmitsi faktiga, et mitte muffigi pole valmis. Mis tähendab seda, et sa pead miljoni inimese ees kõrgetes asutuses vabandama ja naeratades ütlema, et ah teate, tehnika jumpsis. Ja iga selle vabanduse ajal tunned, kuidas nad vaatavad ja mõtlevad, et ah, ära vabanda, sa oled lihtsalt mõttetu ja laisk ja sinu "looming" ei kõlba kah kuhugi.

Nii et kui keegi ütleb, et "parem tee kõik ise ära" poliitika on vale, on tal lihtsalt roppu moodi vedand.

teisipäev, 3. oktoober 2006

mu kolleeg ütleks:
"õu šit"
ma jäääks siiski truuks originaalile:
"oh shit"
ära joodud on pudel rosed. ja võtmekimbus üks võti vähem. kusjuures kõige naljakam on see, et ma TUNDSIN, kui seda võtit ei olnud enam.

istun nüüüd oma ema korteri kõige remontimata toa põrandal ja kirjuan. ja mõteln

et tegin liiga inimesele, kellest hoolin.

darn. aga selllest saabki aru vist siis, kui oled juba eemal.

vist.